The Razor's Edge

The Razor's Edge - John Byrum 1984

Kaks lapsepõlvesõpra saadetakse Bostoni lähedalt väikelinnast ausaluutidega Euroopasse, et nad viiksid rindel võitlevatele vapratele prantsuse sõduritele kingiks annetuste eest ostetud kiirabiauto. USA ei ole veel ametlikult Esimesse Maailmasõtta astunud, kuid vabatahtlikuna võib meditsiinikorpusesse teenima minna ja peagi avastavad kaks hoolimatult rindele saabunud poissi end olukorras kus võib isegi relvi vaja minna ning punane rist varrukal vastaspoole kuulide eest ei päästa. Pääsetakse napilt surmasuust ning peagi vedeletakse taas väikelinna koorekihi muruplatsidel juues martinisid ja flirtides kohalike kaunitaridega. Üks sõpradest võtab vastu töö pangas, teisele aga tundub peale surma nägemist kogu see sõjakauge elu liiga tülpimust tekitavana, ning ta otsustab kolida aastaks Pariisi, et elu üle järele mõelda. Siia W. Somerset Maugham´i romaanil põhinevasse filmi kadunud sugupõlvest sobis Bill Murray minu arust suurepäraselt. Ma muidugi ei tea kuidas kirjanik oma kangelast ette kujutas, sest raamat lugemata, kuid lavastaja valikut kiidan - panna Murray täpselt sellisena nagu ta tavaliselt komöödiates mängib siia draamasse, oli igati värske lüke. Meeldis Murray ja meeldis ka film muidu, sest mul on õrn koht selliste armastusdraamade vastu kus segamini nii sügavaid tundeid, nostalgilist traagikat kui eksootilisi maid ja rahvaid. Peaaegu pisara võttis välja, kuigi selline oli esmapilgul pealiskaudsena tunduv lugu. 4/5

Kolmekümnendate alguse Pariis, linn täis murtud hingi ja südameid.