Breaking Bad - 1. season - Adam Bernstein, Vince Gilligan, Jim McKay, Tricia Brock, Bronwen Hughes, Tim Hunter 2008Kooli viiekümneaastane keemiaõpetaja tuleb vaevalt ots-otsaga kokku, peale tunde jookseb veel lisatööd tegema, et nappide dollaritega pakkuda võimalikult head elutustaset oma kallile invaliidist pojale ning palavalt armastatud kaasale. Kui selgub, et mees põeb ravimatut kopsuvähki, otsustab ta oma lähedaste heaolu kindlustamiseks astuda ohtliku sammu, pakkuda oma teadmisi keemia vallas narkodiileri kasutusse ning koos hakatakse keetma linna kõige puhtamat meth´i. Surijale tundub, et kaotada ei ole midagi, küll aga pakkuda hüvesid oma kallitele, kuid peagi hakkavad plaanid lihtsalt raha teenida viltu vedama. Tänaval on omad seadused ning algajast narkodiiler ja korralikku elu elanud õpetaja ei tunne veel kõiki nõkse kuidas kristall rahaks vahetada.
Vaatasin siis mina ka lõpuks esimest korda elus seriaali avi formaadis, kaks esimest sesooni, 6,83 GB, kahele DVDR´ile ja masinasse. Pilootosa oli kümmekond minutit pikem ja tänu sellele 350 mb-iks pigistatuna üsna kehva kvaliteediga, ehmatas alul lausa ära, et kasnii teralise pildiga see avidelt seriaalide vaatamine käibki aga teine episood oli juba parema kvaliteediga ja kolmandal puhul olin juba täiesti harjunud, enam ei riivanud kontrastne teralisus silma ega häirinud subtiitrite puudus, minu spetsiell telkuvaatamiseks mõeldud kõrvaklapid tõid heli nii puhtalt esile, et ükski lause ega sõna tekstist arusaamatuks ei jäänud. 
Avi kvaliteet on nagu ta on, kuid sarja oma oli küll kõrge. Sõber Ops oli muidugi jõudnud juba nädal tagasi meie ühise sõbra sünnipäeval kiitmisega algust teha ja kuna meie maitsed on pikaajalise tutvuse jooksul üsna kattuvaks sättunud, siis teadsin, et Breaking Bad on kindla peale minek. Ops küll väitis, et juba esimene episood tõmbab jalad nõrgaks, kuid minul käis pauk seal kusagil teise keskpaigas kui vannitäis löga läbi ühepeategelase koridorilae "imbus". Alul väheke žanrilist ebakindlust üles näidanud sari defineeris end sel hetkel kindlalt musta huumori valdkonda kuuluvaks ning sellest vaatenurgast võttes oli edaspidine vaatamine lausa lust ja lillepidu. 
Must huumor on küll üldnimetajaks, kuid pakutakse veel draamat, komöödiat, thrillerit ja isegi actionit. Sarja ainsaks miinuseks peangi kohatist liiga suurt kõikumist žanrite vahel, pidevalt ühist joont ei aeta ning tihti kisub kas liiga kiireks põnevikuks või siis venib liiga aeglaselt draamana. Paar episoodi seitsmest olid hulga kehvema sisuga, kuigi filleritest siinkohal juttu teha ei saa, pigem tundsin ma puudust veel paarist lisategelasest ning kõrvalintriigist mis oleksid võinud asendada teleteaterlikke kümne minutiliseid dialooge ja kaks korda üleräägitud jutte. AMC ei ole HBO ja filmiliku seriaali asemel meenutas Breaking Bad kohati kammerlikku näidendit, kuid lõppude lõpuks loeb sisu ja seda seriaalis oli. Mainin etteruttavalt, et esialgu tundub sesoon 2 kraade võrra kangema kraamina. 4/5
New Mexicos asuva Albuquerque´i linna ohtlikum kriminaal - vaikne keemiaõpetaja Walter White.
8 comments:
Teises hooajas see kasvaja-teema laskub veelgi rohkem tagaplaanile ning narko on selgelt peateema, mõjutades enam-vähem kõikide tegelaste käekäiku ühel või teisel viisil, kohati päris ootamatult.
Endale meeldis teine hooaeg ka rohkem, aga üks sõber mainis, et talle muutus asi veidi ülepaisutatuks, ei saanud enam tõsiselt võtta. Võib-olla sai määravaks vaatamisviis; ise vaatasin ühe osa nädalas, ilmumise ajal, tema aga küttis kõik järjest sisse.
Mees, vaatan ka hetkel selle sarja esimest saisooni ja nõustun 100%, isegi selle koha pealt, et kui juba piloot tõmbab jalad nõrgaks, siis stseen, kus Krazy 8'i nõbu (õigemini tema sisemus) läbi lae prantsatab, oli defining moment. Neljandas osas oli draamaelement tsipa kõrgem ja too jättis rohkem külmaks, mulle istub krimižanriga mängimine tunduvalt rohkem.
Mulle avaldas just esimese osa algus mõju - tugevad visuaalid ja peategelase meeleheide jätsid endast jälje, mis jäi mulle terveks hooajaks meelde. Vanniga jamamine oli ka muidugi täitsa klass omaette.
Meeldejääv hetk oli ka siis, kui Walter - gaasimask peas ja ilma püksteta - vagunelamus läbi kõrbe kihutas. Wow!
ma spoilin veidi kui võib, aga see on anyway kohe teise hooaja alguses.
see kaader kui Walter väljub ehitustarvete poest, läheb parkimisplatsil suure tätoveeritud bad-assi juurde, vaatab sügavalt silma ning ütleb, et viimane minema kaoks - "This is my territory!".
See oli nii ehe tuhkatriinukas.
Teise hooaja raskus on suuresti Jesse õlgadel. Väga meeldivalt kujutatud luuser igatahes. Nautisin iga episoodi.
Minul pole selle vastu midagi, et sari ülepaisutatud või ebausutav oleks, sest tegu ju poolenisti komöödiaga, oleks karm street-wise draama, siis muidugi.
Teises hooajas meeldib mulle esialgu see, et kaamera järgib ka kõrvaltegelasi, kõige mõnusama huumoriga menti nimega Hank ja ta abikaasat.
Kolmas hooaeg nüüd varsti tulekul. Ootan põnevusega. Meeldib ka kuidas episoodid vahel lihtsalt lõppevad. Ilma suurema kokkuvõtte või väljajuhatuseta. Hea mehelik tunne tekib seda sarja vaadates.
OK, lõppude koha pealt olen nõus, kuid eks ole ka neid mis viimasele minutile põnevust panevad.
Post a Comment