Pedigree 62 (24%)
Tolmunud Mesipuu 49 (19%)
Smõuk 42 (16%)
Nevesis 41 (16%)
Punkentsefaliit 40 (16%)
Talbot 33 (13%)
Sinine 27 (10%)
Forgotten Sunrise 21 (8%)
Giuseppe Perverdi Big Band 18 (7%)
One Dollar Project 13 (5%)
Pedigree esimene koht ei ole üllatus, nende Skeletal on tõesti ülihea album, lugege mu arvustust kui ei usu - Pedigree Skeletal. Tolmunud Mesipuu ( minu arvustus siin ) edu seisneb kindlasti selles, et peale korraliku raadioaja ning üsna sagedaste esinemiste, on instrumentaaltrio oma nüüdseks lõppenud tiraažiga debüütalbumit müünud käest-kätte 50-75 (poes 79-119 eeku) kroonise sõbrahinnaga ning lasknud kogu materjali ka kõrgkvaliteedilise mp3 kujul vabalt netist alla tõmmata - Tolmunud Mesipuu Free Download. Bändi mõtteks on alati olnud pakkuda kuulajatele ja kontserdikülastajatele elamusi, rikkaks alternatiivmuusikat tehes nagunii ei saa ning seega ei ole mõtet plaadihinda tavatasemele ajada ega oma loomingut kiivalt vaid raha eest pakkuda. Omahind saadi plaate odavamalt müüeski kätte ning pisut raha jäi pihku isegi uue stuudiolindistuse seemneks. Smõuk kolmandal on igati meelepärane tulemus, nendegi debüüt oli super elamus, kuulasin teist eile tööl juba mitmendat-setmendat korda ja avastasin ikka veel uusi nüansse ning vahetasin peas plaadil olevate lugude meeldivuse edetabelit. Hommik läks seekord juhtima. Nevesis oli suvine energiapomm, nende netidemo ( lae vabalt alla klikates siia ) ei olnud küll originaalne muusikalises mõttes, kuid nii kuradima rokkiv ning rolliv, et powertrio kirjutas end koheselt eesti rockilukku. Jääme kauamängivat ootama, järsku paneb mu aasta pärast tehtava küsitluse pika puuga kinni. Punkentsefaliit neljandana, igati soliidne ühele punkbändile, annan au ja kummardan. Depressioonimuusikat ( no ütlen nüüd nii poolnaljana ) tegevad Talbot ja Sinine kogusid enam vähem samapalju hääli. Tungiva hukatusmuusika ning venivrockiga Talbot on ennast samuti korraliku netidemoga ( lae vabalt alla klikates siia ) tutvustanud, imeilus Sinise debüüt aga sadas alla justkui selgest taevast, pidin vaid esmakuulamiseks plaadi masinasse panema, kui katkematu armastus bändi vastu oligi loodud. Giuseppe Perverdi Big Band´i koha pealt ei oska tagaplaanil olemise kohta midagi kosta, Forgotten Sunrise´i puhul aga kahtlustan singli piiratud tiraaži, paljud ei ole seda lihtsalt kuulanud. One Dollar Project´i esmaplaadi ( minu arvustus siin ) viimaseks jäämine on aga minu jaoks suur üllatus, tegu ju ühe parima albumiga mis aastal 2009 ilmavalgust nägi. Valus on vaadata, et nii vähesed on seda plaati kuulanud, sest 13 häält ei näita seda, et plaat ei meeldi, vaid just vähest tuntust. Plaat meeldib nagunii, andke ainult inimestele võimalus seda kuulata. Mina isiklikult soovitaksin Tolmunud Mesipuu sarnast lähenemist, lasta plaadi hinda kohe kõvasti alla, sest CD 169.- krooniga on ikka liiga palju, eriti veel kui pappümbrikus plaat loob pigem tasuta promodiski kui konkreetse raha eest müüdava albumi tunde. Samuti soovitaksin neil panna kokku netist vabalt tiritav reklaampakk erinevate lugudega, kuulatakse mp3 mängijas ning huvitutakse ka bändist üldisemalt. MySpace´i pleilist ei ole tihti kõige parem lahendus, arvuti pleilistis võib aga grupp rohkem kõrva jääda. ODP on väärt enamat kui 13 häält 250-st.Suured tänud Bonnele, Kurmetile ning Smõugi poistele, et nad lisaks minu auhindadele, pakkusid mu blogis hääletanutele veel ka oma bändi plaate. Samuti tänan Heikkit Mesipuust kes andis oma Kohalik ja Kohatu 3 plaadi, et ma saaksin selle samuti ühele õnnelikule saata. Tänan teid sõbrad toetuse eest! Suurimad tänusõnad lähevad muidugi kõigile kes hääletuses linnukesi tegid ning läbi selle oma lemmikuid aitasid. Kes aga viitsisid veel ka meili saata ( 27 inimest 249-st, ehk võiduvõimalus 7 auhinna puhul oli lõpuks üks neljale ), osalesid hääletuses ning minu kaasa käsi tõmbas välja järgnevad õnnelikud. Enne nimesid aga seletan kuidas asi käis. Kirjutasin meilisaatnute nimed paberile, lugesin auhindade listist ette plaadi nime ning Kati tõmbas paberitükkide seast ühe sedeli, millel oleva nime kirjutasin auhinna alla. Nii, et lihtne, kuid aus mäng.Trash Can Dance blogi T-särk : MNC Broz Tito kes hääletas Giuseppe perverdi BB poolt.
Trash Can Dance blogi T-särk : Mari-Anne V. kes hääletas Smõugi poolt.
Pedigree Skeletal CD : Helger L. kes andis hääle Tolmunud Mesipuule.
Tolmunud Mesipuu CD : Ivo L. kes tõstis kogu nimekirja oma maitse järgi ümber. Esikolmikus olid Giuseppe Perverdi Big Band, Forgotten Sunrise ja Pedigree.
Punkentsefaliidi "Haigused Farmis" CD : Maili ja Indrek, lemmikuks taas Pedigree.
Smõuk´i debüüd CD : Rando J. kes arvas, et parimad on Pedigree ja One Dollar Project.
Kohalik ja Kohatu 3 kogumik CD : Egert K. Tema lemmikuteks olid Smõuk ja Nevesis.
Veelkord tänud kõigile vastanutele! Võitjatega võtan meili teel ühendust, küsin aadressi ning särgi suurust ja saadan kauba peatselt teele. Eesti muusikaga plaate ostke ka bändidelt, kontsertidelt ning poodidest ja kui mõni veidrik soovib mu blogi logoga särki, siis selle tellimiseks leiab juhised siit.
Eesti muusika valitseb, toetage ja kuulake kodumaiseid artiste!
Trash Can Write.
6 comments:
Nii vähe pabereid loosirattas ja ikka jäin ilma :(
No kellel ei vea kaardimängus, sellel veab armastuses! Selline kehvapoolne lohutussõna sulle.
Kuda Laura plaadil läks?
Uurisin spetsiaalselt Teie jaoks välja kallis Anonüümne. PRK Productions´istöeldi, et mitte liiga hästi, kuid nüüd kui Konsumis langetati ta plaadihind 19.90 peale, ostatakse juba paar-kolm plaati päevas. 10 aastaga teeks see 10 000 plaati, üsna soliidne tulemus ju?
Ehhee! Kiidan fortuunat aga ma sain algul valesti aru saatsin meilile need samad albumid omas järjekorras aga mõni päev hiljem alles märkasin kysitlust ajaveebi paremas servas :)
Õnnitlen! Ega sest midagi, sinul oli rohkem pusimist aga minul mõnusam uurida-vaadata teiste maitseeelistusi. :)
Täna õhtul kui aega saan, hakkan ka meili teel koduseid aadresse küsima, et saaks nänni koha saatma hakata. Muidugi võib võitja mind ka ennetada ning ise oma adressi meilida.
Post a Comment