Showing posts with label western. Show all posts
Showing posts with label western. Show all posts

Wednesday, April 10, 2013

Deadwood - 2. season

Deadwood - 2. season - created by David Milch 2005

Teine sesoon ja mitmeks nädalaks pooleli (peale seda kui oli mitmeks aastaks pooleli jäänud), sest mind kohe tugevalt häiris seriaalis kasutatud sõna "huligaan". Nimelt ei olnud sarja tegevuseajaks seda sõna veel välja mõeldud ega kasutusele võetud. Teadsin seda fakti juhuslikult ning solvusin tegijate peale kohe südamest ja seda enam, et nad esimese hooaja lisade hulgas kooris kiidavad, kui ajastutäpse kõnepruugi nad oskasid kokku kirjutada. Ja nüüd järsku sõna "huligaan". Piinlik. Lõpuks sain mossitamisest üle ja vaatasin sesooni lõpuni, kuid õiget tunnet enam sisseei saanud. Seda enam, et kogu hooaeg oli justkui teleteaterlik pendeldamine salooni, hotelli ja rauakaupluse vahel. No hea kui 12 episoodi peale 10 minutit kusagil mujal veedeti. 2,5/5

Mul ka otsmik hetkel samamoodi verina. Mina aga näppisin vistrikku.

Tuesday, July 31, 2012

Hatfields & McCoys

Hatfields & McCoys - Kevin Reynolds 2012

Kaks meest Ameerika Kodusõjas õigete poolel. Hatfield´ide perepeal Devil Anse´il saab sõdimisest villand ning ta dererteerub, Randolph McCoy aga satub sõjavangi ning naaseb kodukülla alles aasta hiljem. Selle ajaga aga on desertöör üles löönud kena puiduettevõtte ja poolpettusega välja ajanud teise mehe suguvõsale kuulunud maad, ühesõnaga olnud oportunistina igati edukas. Kadedus, aga ka sugulase mõrv teise klanni poolt ning väidetav searööv ajavad vangistusest naasnul pidevalt tunded keema ja kui ülejõe "rikkurite" võsukesed ja kaaskondlased just oma põlgust tagasi hoia, siis peagi leiavad kaks vana, paikonna asustanud suguvõsa end vihavaenus ning laipu hakkab kogunema.
Hatfield–McCoy vihavaen sai üle maa kuulsaks. Siiani on see kõnepruugis suure tüli sünonüümina ja toimunud verevalamiste reaalne ajalooline taust andis päris kenasti juurde, kuigi käesolev western võiks olla igati nauditav ka fiktsioonina. Ometigi kõik need tulevahetused, salamõrvad ja linsimised päriselt toimusid ning vaatajatel on paarikümend aastat kestva filmitegevuse juures võimalik jälgida kuidas emad oma poegi ja isad vendasid hauda kandsid. Kuidas hinges põletas viha välja kõik muu jättes ruumi vaid kättemaksumõtetele ning kuidas seeläbi inimesed moraalselt mandusid. Ikka üsna karm värk, poisikestele pistetakse püssid pihku ning elatakse aastaid kuulihirmus, sest ette teada ei saa millise põõsa või kännu taga sind vastaspoole püssimees varitseb. Kohati justkui maffiasõda.
Sarja alguses kerkis ekraanile History Channeli logo ja ma mõtlesin, et teada värk, poolenisti täis tulnukaid ja poolenisti kristlikku seebiooperit, aga kui esimese viie minuti jooksul näitas lapsemõrva, siis sättisin meele tõsisematele radadele. Pigem sellline HBO kvaliteet, kus küll palju tapmisi ja kaklusi, verd ja sitta, aga puudub erootika. Tapmisi on piisavalt, aga päriselus toimunule jäädakse alla, keskendudes vaid lähimate klanniliikmete saatusele nii, et kui mõni venapoja-nõbu-onutütre-mees maha löödi, siis sorry vaan - mitte nii tähtis, et seriaali pääseda. Samuti jäi materjali ka lõikelaua alla, sest boonuste hulgas olevas muusikavideos saab näha katkeid tulevahetusest mis seriaalist puudub.
Kui esimeses episoodis tundub, et kogu tegevus on justkui etturite käigud ning nende kordamööda noppimine, siis peagi läheb põnevamaks, mängu tuuakse šerifid ja osariikide poliitika ning ilmub välja ka mõni uus või vähem tähelepanu saanud tegelane. Eriti tõstaks esile Nancy McCoy suurepäraselt loodud karakterit, kes ajaloolises tegelikkuses jäi tahaplaanile, kuid sarjas sai läbi stsenaristi sule ühe põnevamaks tegelaseks. Tema viha vastasklanni vastu oli hoopis toorem ja teravam kui see noorte poisikluttide või habetunud vanameeste tinasajune kättemaksu väljaelamine. Kaasahaaravalt põnev ning stilistiliselt kõnepruugiliselt ajastutruu miniseriaal kättemaksust mis oleks hävitanud pea terved suguvõsad. Õnneks nii ei läinud, aastal 2003 sõlmiti perekondade vahel isegi sümboolne rahu ja kuigi kismat ja tüli jätkub siia maani, ei tapa keegi enam ei lapsi ega täiskasvanud. 4,5/5

McCoy´d ja Hatfield´id.

Saturday, July 21, 2012

There Was a Crooked Man...

There Was a Crooked Man... - Joseph L. Mankiewicz 1970

Kuna minna Positivusele või Mutandile on liiga mainstream, siis ma istusin kodus ja vaatasin mõnusat lapsepõlveski meeldinud westernit. Stoori iseenesest imelihtne. Keset kõrbe asuvas vanglas saavad kokku kamp kinnipeetavaid - hiinlasest bossi tapnud raudteetööline, kaks kergeusklikke koorivat suli, kogemata mehe tapnud poisike, endine kuulus rongiröövel, purjuspäi lolluse teinud pätt ning poole miljoni dollariga putku saanud lindprii. Viimane muidugi hakkab kõiki oma peidetud rahanoosiga ära seebitama, lubab seal teistelegi jagada ning peagi töötavad kõik kinnipeetavad selle nimel, et rahabossi vabadusse aidata.
"There Was a Crooked Man..." on tore ladna komöödia kus lahedad tegelased heade näitlejate esituses ning lustlikud, kuigi vägagi tüüpilised vanglasituatsioonid, kuid filmi põhiline ägedus tuleb esile alles viimaste minutite jooksul, kui maskid langema hakkavad. Just see "kõik ei ole selline nagu paistab" hetk on nii tõepärane ning isegi ootamatu, et lööb muidu rõõmsameelsele ning koomilisele loole tugeva kaane peale, näidates juba sümpaatseks muutunud pätte sellistena nagu nad ju tegelikult ongi. 4/5

Friday, March 02, 2012

12 parimat vesternit


Hiljuti avaldas mu blogi püsilugeja Adi nördimust, et mis kuramuse 44 parimat eelmisel aastal nähtud filmi, top kümnest oleks piisanud ja üldse võiksid sa Trash teha edasi oma Top 12 parimat listi. Eks siis teen ja seekord on vaatluse all 12 parimat länkkarit. Filmid ei ole asetatud paremusjärjestusse, vaid lihtsalt tutvustavana laiali laotatud. Kindlasti kuulub siia nimekirja mõned teisedki kauboistoorid aga kahjuks ei tule ju kõik pärlid kohe meelde, nagunii mõne tähtsa nime unustasin. Filmi nimele klikkides pikem arvustus minu blogis või IMDb tutvustus.

1. Johnny Guitar - Nicholas Ray 1954
Esimene jõuline sööst välja westerni stampidest. Mustvalge heade ja pahade maailm keeratakse pea peale, sama tehakse ka soorollide, stilistika ning eeldatava romantilise lahendiga. Hetkel võib see tunduda lihtsalt ühe ägeda omapärase kauboifilmina, kuid valmimisaastal raputas kinokülastajaid ikka tublisti ning saalist lahkujad pomisesid enese ette, et WTF?, WTF?...

2. The Searchers - John Ford 1956
Ford lavastas muidugi mitmeid kivikõvasid ajale vastu pidanud vesterneid ja tegelikult võiks selle postitusega pmainida neid kõiki, kuid eks jääb lõpuks Serchers ikka nende seas troonima kui taaskorne viiekümnendate kauboifilmi tabusid lõhkuv linalugu. Tegu justkui revisionistliku westerni alusepanijaga mis indiaanlaste metsikuste kõrval tutvustas ka valge mehe südametust ja kui veel mõelda John Wayne ´i suurepärasele rollile, siis tuleb vaid kiidusõnu.

3. The Missouri Breaks - Arthur Penn 1976
Ma tegelikult ei pea lugu Jack Nicholson´ist kui westerninäitlejast, kuid siinses filmis pakub ta võrdväärset rolli Marlon Brando veidrale tegelaskujule. Sisuks kamba röövlite elimineerimine milleks palgatakse Brando poolt mängitud veidrustega palgamõrvar kes siis asub ükshaaval kurikaelu noppima, valides selleks tihti vägagi koomilised situatsioonid. Hullunud palgamõrvar ja tema ohvrid.

4. The Long Riders - Walter Hill 1980
The Assassination of Jesse James by the Coward Robert Ford oli väga hea, aga sama hästi jutustas seda lugu ka Walter Hill, kusjuures viimase puhul annab vendade James´ide, Miller´ite ja Ford´ide puhul näitlejatena samuti kasutada lihaseid vendi, päris tuntava lisaväärtuse.Lisaks graafiline vägivald.

5. Lonesome Dove - Simon Wincer 1989
Kõrge väärtusega teleseriaal mis räägib ühe karjaajamiseloo kus grupp kivikõvasid mehi asub kahe vanamehenässi (Robert Duvall ja T. L. Jones) eestvedamisel pikale ränkraskele teekonnale mis pakub küll suurt rahalist kasumit, kuid on eluohtlik. Teel satutakse mitmetesse seiklustesse, kohtutakse värvikate tegelastega, silutakse minevikupatte ning soohjendatakse üles vanu armulugusid. Sarnase filmina soovitan ka The Culpepper Cattle Co.-d ja seriaalina tasub pilk peale panna ka Turner´i sarjale Into The West.

6. Hombre - Martin Ritt 1967
Indiaanlaste poolt üles kasvatatud Hombre on igati vilunud mees, kuid astudes välja kahe revolvriga mehe vastu, jääb ta ometi lõpptulemuse suhtes kahtlustavaks. Ja see näitab mislaadi westerniga on tegu, igal juhul mitte sellisega kus Clint Eastwood nopib mehi nagu varblaseid aialt või salooni sisenenud Silencio tapab kahe kuuelasulisega kõik seesviibunud, säästes vaid baaripidaja elu. Tere tulemast revisionistlike westernite maailma!

7. Bad Company - Robert Benton 1972
Grupp noori poisse romantiseerib üle Metsiku Lääne elustiili ja põgeneb, et sellest ise osa saada. Seiklus saab küll alguse, kuid ka lõpu ning viimane ei ole pooltki nii särav kui poisid unistasid. Lääs on arm koht ja seadus vahet ei tee kas oksa vaja tõmmata kuritööle läinud täismees või riputada oksale kõlkuma teismeline tatine poisijõmpsikas.

8. McCabe & Mrs. Miller - Robert Altman 1971
Kolkalinnas kohtuvad kaks vilunud ärimeest, baaripidajast McCabe ja hooramaja perenaine missis Miller. Realistlik olustikupilt Kesk-Lääne kaevanduslinna (küla oleks samas vast segem viide) igapäevaelust. Aeglane ja unelev revisionistlik vestern mille lõpus toimuv tulevahetus on üks filmiajaloo ilusamaid ja meeldejäävamaid.

9. Barbarosa - Fred Schepisi 1982
Willie Nelson´i poolt mängitud kurikuulus bandiit saab omale sappa poolearulise maapoisi kes tüdinenud mulla sonkimisest ning unistab püstolikangelase uljast ametist. Tohman kuulab meistri sõnu, noogutab kus vaja ja keerab oma rumalusest paar asja tuksi, kuid ei lahku ning järgneb Barbarosale, et viimane saaks täide viia teda aastakümneid painanud kättemaksuaktsiooni. Kättemaksufilmine tasub vaatamist ka Peter Fonda polt lavastatud ja mängitud The Hired Hand.

10. Tom Horn - William Wiard 1980
Tom Horn´i eluloofilm on klassikaliselt hea lännkar. Keskendub apatšisõdade kangelase, legendaarse jäljeküti, Pinkertoni detektiivi ja külmaverelise palgamõrvari viimastele elukuudele. Film mehest kes raha eest pakkus oma püssi ja küsimata tappis neid kellest rikkad karjakasvatajad vabaneda soovisid. Tappis väiketalunikke ühesõnaga.

11. The Outlaw Josey Wales - Clint Eastwood 1976
Clint Eastwood westernis näitleja ning lavastajana on võrratu ja käesolev linalugu selle ilmekas tõestus. aastaks 1976 oli mees juba jõudnud iseenda eluterve parodeerimiseni ning seda on igati lust vaadata, seda enam, et pila alla satuvad ka mitmed teised Metsiku Lääne müüdid. Aastaid varem tegi seda sama edukalt Arthur Penn oma filmis Little Big Man.

12. The Wild Bunch - Sam Peckinpah 1969
The Wild Bunch võiks muidugi oma kohta jagada ka Sam Peckinpah´i Ride the High Country´iga, sest mis ühel pudu, see teises filmis olemas ja vastupidi. Sam Peckinpah oskas vesternit lavastada, kuid tal oli küljes väike kioskiromaanilik ülemängimise viga ja seetõttu meenutavad ta kauboifilmid rohkem itaalia spagettiwesterneid kui tõsiseid länkkareid. Mis muidugi ei sega taas ja taas The Wild Bunch´i nautimast.

+ boonusfilm Soldier Blue - Ralph Nelson 1970
Film millest omal ajal lõigati kõige goremad ja verisemad tükid välja, aga kuidas sa ilma julma tapmiseta ikka 19. sajandi lõpus toimunud indiaanlaste vastu suunatud genotsiidi kujutad? Juba filmi alguses seletab indiaanlaste keskel kasvanud tütarlaps naiivsele peategelasest sinikuuele millisest tapetu kehaosast jänkid endale tubakakotte teevad. Vägistamine, veristamine, mõõgaotsa torgatud beebi, naiserindade äralõikamine ja paljud muud "soldier blue´de" igapäevased kangelasteod ei jää vaid jututeema tasemele, vaid tuuakse visuaalselt vaatajani.



Lisaks tasub kindlasti ära mainida veel mõned linalood mis otseselt westerni kui žanri alla ei sobi, kuid trapperifilmidena on juba üsna lähedal. Tuntuim ja parim karusnahaküti elust pajatav, ehk mees ameerika metsiku looduse vastu, linalugu on kindlasti Jeremiah Johnson, kuid üsna kandadele astuvad ka The Mountain Men ja Man in the Wilderness. Venitades sobiks siia listi ka Bruce Beresford´i Black Robe. Aga kindlasti tasuks vaadata ka imepärast dokumentaalfilmi Sweetgrass, mis räägib kauboiameti viimastest päevadest.

Sellised olid minu soovitused teile, kas on Teil on midagi mulle soovitada?

Kaader filmist Jeremiah Johnson.

Friday, February 17, 2012

The Burrowers

The Burrowers - J.T. Petty 2008

The Burrowers ei hiilga just vaatama kutsuva posteriga ning kogu kaasas käiv b-filmi maik andis samuti edasi selget sõnumit, et selle filmi peale küll aega ei tasu raisata. Kahjuks sain ma sellest just niimoodi aru ning ei puutunud filmi peale esmakontakti. Oh mind rumalat! Ärkamiseks oli vaja sõbra soovitust kes küll oma arvamuses oli minust tagasihoidlikum ning kiitusega napim, mainides vaid, et tegu ühe mõnusa pühapäevase meelelahutusega, kuid hea, et üldse jutuks tuli, ilma väikese tõuketa oleks see suurepärane westerni-horror-põnevik üldse masinasse minemata jäänud.
The Burrowers on kõike seda mida sa teadlikult või alateadlikult ootasid kakajunnilt Aliens versus Cowboys. Esiteks on loodud täiesti töötav maailm olenditega kes maa seest välja ronivad ning inimesi röövivad. Võib ju väheke kahelda, et kas ikka seesugused vihmaussid kogu prreria ulatuses nii vilkalt tegutseda saavad, aga ei huvita, sest nende käitumismaneeride põhjused olid kenasti vaatajani toodud ning samuti põhjused miks inimesi röövida. Viimane oli üsna creepy, hulga õudsam ja häirivam kui kollid seda ise olla suutsid.
Suur pluss tuleb ka kahest nüüdisvesterni põhinäitajast, ehk revisionistlikust suhtumisest indiaanlastesse, kus sinikuued näitasid taas üles oma kangelaslikkust (mainimata ei jäänud isegi tubakakott) ning kuuli läbi suremise juhuslikkus, langemine ilma heroilisuseta, vaid lihtsalt saatuse poolt juhitud tinakuuli läbi. Mis aga kõige rohkem mind filmi armastama pani oli naasmine vanakooli eriefektide juurde. Tänapäeval oled juba nii harjunud, et kõik jubedikud luuakse arvutigraafikaga, et klassikalisi kummist jõletisi nähes läheb paratamatult hing soojaks. Väga targalt liikuma panduid elajad, nutikalt välja mõeldud ja professionaalselt teostatud, vaatad ja tunned, et parem vaeva näha make-up artyistidel ning silikoonivalajatel kui taas laste mõnel nohikul progemisega tegeleda.
The Burrowers oli film kus usutavad westerni ja horrori elemendid, fantastiliselt hästi loodud kõhe atmosfäär ning päris vastik "piduroa" ettevalmistamine, enne kui maaalused lauda istuvad. Õnneks veel ka piisavalt tagasihoidlik, et igat surti liialdustest ja odavast ägedusest hoiduda. B-film mis suutis horror-westerni minižanris enamat kui mitmed varasemad linalood. 4,5/5

No kes sellise postri peale oskaks väärt filmi oodata?

Sunday, January 01, 2012

Blackthorn

Blackthorn - Mateo Gil 2011

Filmis oli kaks fantastiliselt hästi õnnestunud külge - kenasti valitud võttepaigad ning põnevalt sätitud tulevahetused. Tegevus toimub Boliivias ning endiste pangaröövlite taustal võib näha fantastiliselt kauneid loodusvaateid mägedest, soolalagendikest, rohevast džunglist ning indiaaniküladest ja tolmunud koloniaallinnakestest. Ja siis on ägedad harvad tulevatused mis ühteaegu nii põnevad kui ka realistlikena tunduvad. Aga muud vaatamist väärivat ma sellest post-westernist ei leidnud, natuke krediiti võib ju anda Sam Shepard´i nägemisele, kuid kõiges muus jäi film igavaks.
Põhiplaaniks võetud Butch Cassidy ja Billy The Kid´i legend (mis juba oma originaaliski ei ole mind kunagi köitnud ega filmilavastustena hinge läinud) ei pakkunud lihtsalt piisavat materjali, et sinna peale uut lugu ehitada, eriti veel sellist fiktsiooni kus Butch kõik verevalamised üle elanud ning end penskarina Boliivia mägedes hurtsikus varjab. Olgu! Oleks veel vaid see olnud, kuid endine kurikuulus pangarööve kukkus veel iga kümne minuti tagant oma minevikuseiklusi meenutama, kappas noore ulja mehena preerias ja vedas sherife ninapidi. No see ei kõlvanud enam mitte, rikkus filmi rohkem kui üks nostalgatundega venurivestern vaid keskpärast lugu kedrates suutnud oleks. 2,5/5
Pensionipõlve veetev Butch Cassidy.