National Security

Namyeong-dong 1985 - Ji-yeong Jeong 2012

Mulle ikka veel ei ole korea kino taasmeeldima hakanud. Palju kõmu tekitanud lähiajaloolist filmi National Security vaatasin ka skepsisega, ega lasknud emotsioonidel väga esile kerkida. Või ütleme nii, et kuna korea kino on viimastel aastatel minu jaoks väga viletsas nimekirjas, siis ei lasknud see eelarvamus emotsioonidel popsatada, sest tegelikkusus ju ikka kinolugu mida ilma tundesärinata vaadata ei saa. Nimelt räägib film ühest piinamisest, sessioonist mis kestab nädalaid, mille jooksul julgeoleku ohvitserid püüavad dissidendi suhu panna väärsõnu, sundida teda tunnistama valet. Korea piinamisefilm, nagu foorumites sellele viidatakse. Võiks ju muidugi kobiseda, et põhja pool piiri piinatakse veel hullemini, aga tühja sest hetkel. 3/5

Piinaja ja piinatav aastaid hiljem.

One Day in the Life of Ivan Denisovich

One Day in the Life of Ivan Denisovich - Caspar Wrede 1970

Vaatasin, et Loomingu Raam,atukogu sarjas ilmunud Aleksandr Solženitsõni "Üks päev Ivan Denissovitši elus" maksab 4 eurot. Tuleb osta, sest riiulist puudub ning lugemiskorrast on samuti pea 20 aastat möödas. Filmi nägemisest oli samapalju, seetõttu ka ette sattunud laserdiskist ripitud bootleg-DVD kohe masinasse supsas. Õige DVD või Bluray puuduvad, Laserdiski ja isegi VHS-i hinnad on aga üsna krõbedad nii, et selline haruldasevõitu linalugu mida avi-na eliitsaitidelt aga kergesti leiab. Väga hea oli. Paar korda hakkas silm kripeldama, et kas ikka oli õige näitata miinus kahekümne kraadise külmaga läkiläkide alla laskmata kõrvikutega valvureid ning ega tegijaile au teinud ka vaid mõnel korral vilksatavad puulusikad alumiiniumlusikate reas, kuigi reaalselt oleks pidanud vastupidi olema. Mõnel korral jäi veel asju silma, aga need õnneks olid hetki hiljem silutud, lahti seletatud. Igal juhul soovitan kõigile vaadata kuidas möödus kinnipeetava päev Kolõma kerge režiimiga blatnoidest vabas vanglilaagris aastal 1949. 4/5

Huvitava faktina võiks lisada, et film oli keelatud nõukogudesõbralikus Soomes.

Masquerade

Gwanghae, Wangyidoen namja - Chang-min Choo 2012

Maskeraad käib, kuningat tahetakse mõrvata ning palgatakse välimuselt sarnane näitleja, et see kuninga rollis olles hoobi enese peale võtaks. Läheb aga natuke nihu, kuningas ikkagi mürgitatakse ja niikaua kui viimane tõvevoodis, mängib komejant valitsejat, tehes seda nii hästi, et poliitilised vastased kirtsutavad vihaselt nina, teenijad on kõik leebemast valitsejast vaimustuses ning isegi kuninganna naeratab. Minu maiotse jaoks liialt muinasjutt ja ilu taga ajamine, ei olnud seal lõpuks stoori sügavust ega paleeintriigide keerukust. Natuke imelik vaid, et kui lõpus mainitakse, et tegemist Joseon´i valitsejate dünastia aastasadade jooksul ainukese liikmega, kes püüdis rahvast astmelise tulumakse sisseseadmisega aidata ning astus vastu Mingi dünasti nõudmistele, et oma rahvast säästa, siis tegelikkuses filmitegijad röövivad needki heateod kuningas Gwanghae´lt ning panevad teisiku, lihtlabase veiderdaja, teeneteks. 2,5/5

Aasta pärast siis taas järgmine korea film vaatamisel.

Romasanta : The Werewolf Hunt

Romasanta - Paco Plaza 2004

Tõestisündinud libahundilugu. Manuel Blanco Romasanta oli hispaania esimene sarimõrvar. Mitte just kõige targem, sest hakkas oma ohvritelt röövitud asju üsna avalikult müüma, aga vähemalt arreteerimisel väitis, et ta on libahunt ning tappa on lihtsalt tema hundilikus loomuses ja see ju päris kaval lüke. Algas sensatsiooniline kohtusaaga kus oma sõna oli öelda selle aja psühhiaatriat praktiseerivatel hulluarstidel ning külmaverelise mõrvari versiooni ajavatel kohtuuurijatel. Film on selline ilustatud versioon toimunust kus mõned fantaasiategelased on muudetud reaalseteks, mängitud faktidega ning isegi libahunt ise, reaalses elus väike alla pooleteistmeetrine kämbu, on Julian Sands´i esituses ilus sirge rühiga mees. Aga tühja sellest, sest ega ma muidu oleks kunagi kuulsast Allariz´i libahundist kuuulda saanud ning selliseid ajastuhõngulisi thrillereid on ikka lahe vaadata. Eriti veel siis kui ülepingutamist ei toimu ja lugu keritakse vaikses taktis vaataja ette. 3,5/5

The Undefeated

Neskorenyy - Oles Yanchuk 2000

See on nüüd selline film, et taas tuleks kiita Oles Yanchuk´i vastuvoolu liikuvat pühendumist Ukraina valusatele ajalooaastatele, tema tõeotsinguid ja piiritut patriotismi ning armastust kodumaa vastu, aga filmi ennast nagu väga kiita ei sooviks. Temale andestan keskpärase linaloo, temale luban amatöörlikkust, samas kui analoogset eesti filmi kipuksin kindlasti materdama. Võime ju öelda, et Elmo Nüganen tegi samuti patriootliku eesti filmi, aga ikka sitt mis sitt. Ja on meilgi ju küüditamist näidatud või metsavennad ekraanil käinud, aga ikka justkui uhket tunnet või valusat pistet sellest rinda saa. Aga ega meil muidugi selliseid filme tehta ka mis idanaabril nii pinnuks silmas, et seal peab kino kõrvale kohalik ajaloolane seletama, et mida see ukraina fašist ütlemata näitamata jätab ning selleks on muidugi palav armastus nõukogude/vene inimese vastu. 3,5/5

UPA vabatahtlikud andmas vannet võidelda oma kodumaa iseseisvuse nimel viimase veretilgani.

Comrades

Comrades - Bill Douglas 1986

Inglismaa ajalooline draama sealsest esimesest ametiühingust, sõprade seltsist, kes vandusid käsi piiblil aidata kamraade ja ükteise peresid. Vabamüürlasliku rituaaliga antud truudusvanne saab aga meestele saatuslikuks, sest esimese vastuhaku puhul tööandjale, leiab viimane unustusehõlma langenud seadusepügale, mille kohaselt ei tohi sõprusvannet üksteisele anda ning organisatsiooni peamehed veetakse raudus vanglasse. Sealt edasi Austraaliasse sunnitööle. Briti ajaloofilmilik, ärge küsige mida see tähendab, seletamine võtaks aega, kuid täpselt seda ta on. Filmi teine pool, ehk talupoegade elu Austraalias, oli mõnevõrra huvitavam, kuna näidati asumaa elu - sunnitöölaagreid, talupidamisi ja uusmaaraivajaid. Tükike töölisliikumist ning kolonisatsiooniajalugu. 3,5/5

Dorset -> Bottany Bay

The Gold Rush

The Gold Rush - Randall MacLowry 2006

Kalifornia kullapalavik jutustatud läbi viie tegelase elukäigu. Kõik viis jõudsid aga jõgedest kulda pesema aasta peale seda kui suurimad kamakad olid juba taskutesse pistetud ning järgi vaid legendid sellest, et kui palju üks päevaga välja uhtus või teine mõne tunniga eluaegse heaolu oma sadulataskutesse pakkis. Ometigi pakkus Kalifornia kõigile midagi, sest noor maa suutis pakkuda muid hüvesid, oli selleks siis võimalused alustada oma äriga, kaubelda maatükkidega, panna püsti restoran või nautida lihtsalt metsikut vabadust kus kodune kirikuõpetus tihti kaardilaua taga hooradega viskit kulistades ununema kippus. Kalifornia õnn ei peitunud alati hernesuurustes kullatükkides. Huvitav pilk USA 31. osariigi loomisesse ja lapsepõlve. 3,5/5

Pildil küll valged ja hiinlased sõbralikult kõrvuti, kuid tegelikkuses hoiti üksteisest väga eemale. Põhilise litaka said aga mehhiklased, keda pisimagi, tihti kellegi teise poolt korda saadetud, korrarikkumise eest oksa tõmmati.

Strike

Strajk - Die Heldin von Danzig - Volker Schlöndorff 2006

Solidarnost liikumise ajalugu oli mulle tundmatu ja just seetõttu võtsin ette käesoleva filmi. Üht-teist muidugi noppis siit välja, kuid lõpuks ikkagi selline ühe inimese draamalugu, kus võrdväärselt anti ruumi ajaloolistele faktidele kui ka fiktiivse karakteri eraelule, tema suhetele oma elu armastuse ning pojaga. Oleksin meeleldi näinud vaid kogu liikumise faktipõhist kujutamist ja loobunud filmidramaatikast pere ja ühe isiku võtmes, kuid egas kurda, Volker Schlöndorff oli kõike osanud päris maitsekalt vaatajani tuua, minemata üheski teemas liiga läilaks. Solidarnost´i ajaloost tuleks lõppude lõpuks siiski mingi dokumentaalfilm välja otsida, seda enam nüüd kus mängufilm näitas ära Gdanski laevaremonditehaste argipäeva kuhu hiljem hangitav teave kenasti asetada. 3,5/5

Back to 1942

Yi jiu si er - Xiaogang Feng 2012

Sõjavägi taganeb ühes näljahäda eest pagevate tsiviilisikutega. Vaenlase lennukid lendavad maksimaalselt 200 meetri kõrguselt üle pea ja heidavad pomme. Keegi kraavi ei hüppa, keegi teelt pakku ei jookse. Veidra fatalismiga lastakse endid raual puruks rebida. OK! Järsku ei olnud hiinlased kunagi varem lennukeid näinud ega osanud ohtu karta? Järsku arvasid, et ega ometi vaenlased nii pahad ole, et neid tulistama asuvad või suisa maantee pommivaiba alla matavad? Aga lennukid naasesid kümne minuti pärast uue pommilaadungiga ning ikka veel kõik vahtisid taevasse, et huvitav mis nüüd küll juhtuma hakkab? Ja siis mõned päevad hiljem taas sama lugu. Kas järsku on tegu lolli rahvusega, kes tina ja terast karta ei oska, vaid iga kord ajab kaela õieli ning vahib kukkuvaid pomme. Püüab isegi revolvrist ja vintpüssist lennukit maha lasta, rääkimata sellest, et jookseb sõbra pikali, et teda muidu kindlasti pähe potsatava pommi eest kaitsta. Varaka maaomaniku perekonnasaatus Henan´i provintsi miljoneid inimelusid nõudnud näljahäda keskmes oli väga veenev ning südamesse minev, kuid tegijate püüdlus haarata suurt plaani, näidata näljahäda mitme poliitilise kandi ning erineva isiku kogemuse ja vaatenurga läbi, jättis laiali voolava mulje. Liiga palju taheti korraga filmi panna ning tõelised tragöödiad kahvatusid, muutusid pisemateks. 2/5

Nälg ja külm.

The Profession of Arms

Il mestiere delle armi - Ermanno Olmi 2001

Palgasõdurite ajastu Itaalia. Noore kapteni Giovanni De' Medici sõjatee ülekaalukate saksa landsknechtide vastu, tema unistused ja mõtted. Tema püüd päästa paavstiriiki olukorras kus iga ülik ajab oma poliitikat ning kõigil napib raha, et armeele maksta. Rahvusriigi patriotismist on asi veel väga kaugel ja reetmine ei ole imeasi, vaid tihti kordasaatja nutikuse mõõdupuu. Modernsete tulirelvade tulek sõjatandrile ja sellega kaasnev häving, sest kui veel varem võisid vastu terasturvuist lömmi litsunud tinakuuli maha pühkida, siis uued kerged kahurid viisid raudrüüst tüki koos lihaga kaasa. Ainus etteheide sellele ajaloolisele filmile puudutab ststistide nappust, sest kui ikka 10 000 piigimeest ja ratsanikku kokku lähevad, loodan ma ekraanil näha neid paarisajast rohkem. Subbikad ei pakkunud samnuti piisavalt informatsiooni, tõlkides tihti vaid tegelaste nimed, kuid jättes tiitlid ning positsiooni õukonnas märkimata, kuid tegu ei olnud ka ametliku tekstireaga, vaid isetõlgituga ning seetõttu hea, et üldse keegi sellele imekaunile sõjafilmile oli valmis ingliskeelset tõlget tegema. Film olikena unenäolise kaameratööga, väga tundliku loo jutustamisest johtuva montaažiga ning vaimustava ajalootäpsusega nii, et kohati jättis lausa dramatiseeritud dokumentaali mulje. Selline ajaloofilm mis mind puudutab, andes aimu renessanssiajastu sõjapidamisest ning inimeste mõttekäikudest. Meeldis väga. 4/5

Modernse suurtüki eelkäia töös.

Quilombo

Quilombo - Carlos Diegues

Brasiilia 17. sajand. Põgenenud orjad suunduvad mägedesse, et ühineda seal redutavate saatusekaaslastega. Niinimetatud orjade vabariigi Palmares´i juht, elatanud nõid, kroonib ennustusele toetudes ühe südi orja kuningaks ning viimane suudabki aastaid kommuuni kaitsta, kasvataa ning õitsvana hoida, sest portugalil on käsil sõda hollandiga ning üks orjade enklaav ei ole prioriteediks. Aastaid hiljem aga olukord muutub ning kohalike maaomanike, kes ihkavad nii orja kui nende hõivatud maaalasid, eestvedamisel alustatakse sõda Palmares´i "riigi" vastu. Kogu see ajalooline taust oli minu jaoks väga huvitav, kuigi film ise kannatas kohati liiga tugevalt keskpärase produktsiooni ning hipilike lähenemiste tõttu, et justkui tore kommuunike kus kõik elavad rahus ja harmoonias, kannavad kirevaid lillekleite ning erinevad hõimud kannavad justkui erinevate tänavagängide stiilis eristuvaid näomaalinguid ning rõivaid. Viimane ei sobinud minu arust siia, seda enam, et 17. sajandi orjade puhul peaks olema üks hirmus kultuuride ja keelte baabel ja mitte nii selgepiiriline külade kaupa klassifitseerumine, kuid samas kogu linaloo tonaalsuse taustal, oli see väike gängiviide isegi kakspidine - veider, aga samas ka värske.Huvitav oli veel see, et Palmares´isse ei põgenenud mitte vaid suhkrurooistanduste orjad, vaid sinna võeti vastu ka kõik soovi avaldanud valged sisserändajad ning kohalike indiaanihõimude liikmed. Selline omapärane infopala brasiilia ajaloost, sisult lihtne, pildilt liiga stiliseeritud, aga teabe poolest igati kompu koloniaalsõdade kuva. 3,5/5

Sõdalaskuningas.