Yi jiu si er - Xiaogang Feng 2012Sõjavägi taganeb ühes näljahäda eest pagevate tsiviilisikutega. Vaenlase lennukid lendavad maksimaalselt 200 meetri kõrguselt üle pea ja heidavad pomme. Keegi kraavi ei hüppa, keegi teelt pakku ei jookse. Veidra fatalismiga lastakse endid raual puruks rebida. OK! Järsku ei olnud hiinlased kunagi varem lennukeid näinud ega osanud ohtu karta? Järsku arvasid, et ega ometi vaenlased nii pahad ole, et neid tulistama asuvad või suisa maantee pommivaiba alla matavad? Aga lennukid naasesid kümne minuti pärast uue pommilaadungiga ning ikka veel kõik vahtisid taevasse, et huvitav mis nüüd küll juhtuma hakkab? Ja siis mõned päevad hiljem taas sama lugu. Kas järsku on tegu lolli rahvusega, kes tina ja terast karta ei oska, vaid iga kord ajab kaela õieli ning vahib kukkuvaid pomme. Püüab isegi revolvrist ja vintpüssist lennukit maha lasta, rääkimata sellest, et jookseb sõbra pikali, et teda muidu kindlasti pähe potsatava pommi eest kaitsta.
Varaka maaomaniku perekonnasaatus Henan´i provintsi miljoneid inimelusid nõudnud näljahäda keskmes oli väga veenev ning südamesse minev, kuid tegijate püüdlus haarata suurt plaani, näidata näljahäda mitme poliitilise kandi ning erineva isiku kogemuse ja vaatenurga läbi, jättis laiali voolava mulje. Liiga palju taheti korraga filmi panna ning tõelised tragöödiad kahvatusid, muutusid pisemateks. 2/5
Nälg ja külm.
No comments:
Post a Comment