Schastlivye dni - Aleksey Balabanov 1991Tavaliselt mul ei ole ülemäära kahju vara või õigel ajal lahkunud artistidest, on need siis muusika võui kinomaailmast, ning mina kuhugi RIP jätmaei kipu, see rippiminegi on minu jaoks teise tähendusega. Kui suri, siis järelikult oli aeg. Aeg-ajalt aga siiski väheke hinges kripeldab ja näiteks Aleksei Balabanovi puhul on see nii - mees lihtsalt tõesti oleks teinud filme mis mulle kohe kindlasti meeldinud oleks. Aga lohutan end sellega, et lavastaja filmograafiast veel paar kinolugu nägemata ja saan nendega tutvust teha. Õnnepäevadega tegin kusjuures just peale Balabanovi surmateate läbi lugemist, aga udu nagu olen, arvasin silmi üle libistades, et surnud on hoopistükkis Sergei Bodrov, Jajah, mõtlesin veel, et alul poeg ja siis isa ja siis tuli meelde, et see Balabanovi film nägemata ja paar päeva hiljem alles taipasin, et tegelikult läks manalateele hoopis kahest mainitud lavastajast geniaalsem. Mees kes tundis läbi ja lõhki Moskva linna tagahoove ja keldriurkaid, nagu mitmest ta filmist avastada võid ning mida käesolev film samuti suurepäraselt demonstreeris. 3/5
Anakronistlik, justkui "Värdjatest ja inimestest" filmi kõrvallugu. No nagu tema "Katlakütjas" on fragment "Jõest".
No comments:
Post a Comment