Rigor Mortis

Geung si - Juno Mak 2013

Hong Kongi wuxiale, ghost comedy´le ja fantasy horrorile ei ole hullemat nuhtlust kui arvutigraafika mis uue milleeniumi saabudes hakkas tasahilju kasvavas tempos välja vahetama kõiki neid armsaid eriefekte - kummimaskidega monstrumeid, traadiliuglemist ning relvaanimatsiooni. On üksikuid säravaid lahendusi, kuid üldpildis valitseb masendav tühjus, ideede samalaadsus ning tihti ka püüd eelistada moodsat lähenemist isegi siis kui see naeruväärne välja näeb. Juhtub ka nii, et arvatakse ägedast CGI-st vaataja köitmiseks piisavat ning ega efektide taha lugu ennast kirjutada viitsita. Viimane sobib imehästi iseloomustama ka Rigor Mortist. Vaataja ette tuuakse üks klassikalise maagiaga (hiina)vampiirilugu ning näha saab ka teispoolsusest kinni nabitud deemon-kummitusi, kuid stoorit kui sellist justkui ei olegi. On aga ohtralt arvutigraafikaga loodud vägevaid momente. Tuleb nentida, et need näevad valdavalt väga kenad välja, aga hing ihkab ju ikka ilusalt õudu tekitava kummituse taha ka head lugu, huvitavaid karaktereid ning mõjuvat atmosfääri. Loomulikult vajab hiina vampiiride mängutoomine lisaks komöödiaelemendi olemasolu. See aga puudub täielikult, isegi vampiirihüppeid tehakse vaid paar tükki, muidu vaid üks tõsine ringituiskamine. Rigor Mortison keskpärane õudusfilm silmailu pakkuva trikitamise ning vanematest HK õuduskomöödiatest tuttavate maagiate, maagide ning jõletistega. 2,5/5

Kubrick hiina moodi.

Tracing Shadow

Zhui ying - Marco Mak, Francis Ng 2009

Järjekordne kelmikomöödia. Seekord kolm lõbusat pätti, rahaahne kaunitar ning tema tagasihoidlik kung-fu meistrist abikaasa ajamas iidse varanduse jälgi. Ääretult pealiskaudse ülesehituse ning halehõredate tegelastega, kelle hulgast vaid vanem võitluskunstide asjatundja esile kerkis, kuid seda nii kolmeks sekundiks. Koguperefilm, kus komöödia juba lääneliku maitse järgi seatud, tihti kohalikku actionkino parodeeriv ning kus võitlusstseenid ilma igasuguse originaalsuseta, andes huvitavat tulemust vaid momendis kus võitlust ennast korraks parodeeriti. Igav ja halb komöödia mille fantaasiavaene labane lõpp lausa tuju rikub. 1/5

Mad Mad Mad Swords

Shen jing dao - Tian-lin Wang 1969

Kelmikomöödia. Võitluskunstide kooli suurim võrukael nimetatakse kogemata uueks meistriks ning siis peab tüüp oma oskusi tõestama hakkama. Kuna õigest möögavehkimisest jääb vajaka, nuputab kelm iga vastase jaoks välja mingi uue nipi, on selleks siis kõhulahtisti või väsitab võistleva kooli meistrit kogu ööks palgatud prostituudi abil, igal juhul väljub mees kõigist kokkupõrgetest võitjana ning maine mudkui kasvab. Mõnusa kerge meelelahutusena väga lahe, näiteks see Zatoichi paroodia kohe alguses, aga mulle kohe absoluutselt ei meeldinud peategelane, kes kindlasti selle aja HK-kinos suur staar, kuid minu jaoks justkui grimmiga vanamehenäss ja mitte vempe viskav poisike, kellena teda pakuti. 3,5/5

Back to 1942

Yi jiu si er - Xiaogang Feng 2012

Sõjavägi taganeb ühes näljahäda eest pagevate tsiviilisikutega. Vaenlase lennukid lendavad maksimaalselt 200 meetri kõrguselt üle pea ja heidavad pomme. Keegi kraavi ei hüppa, keegi teelt pakku ei jookse. Veidra fatalismiga lastakse endid raual puruks rebida. OK! Järsku ei olnud hiinlased kunagi varem lennukeid näinud ega osanud ohtu karta? Järsku arvasid, et ega ometi vaenlased nii pahad ole, et neid tulistama asuvad või suisa maantee pommivaiba alla matavad? Aga lennukid naasesid kümne minuti pärast uue pommilaadungiga ning ikka veel kõik vahtisid taevasse, et huvitav mis nüüd küll juhtuma hakkab? Ja siis mõned päevad hiljem taas sama lugu. Kas järsku on tegu lolli rahvusega, kes tina ja terast karta ei oska, vaid iga kord ajab kaela õieli ning vahib kukkuvaid pomme. Püüab isegi revolvrist ja vintpüssist lennukit maha lasta, rääkimata sellest, et jookseb sõbra pikali, et teda muidu kindlasti pähe potsatava pommi eest kaitsta. Varaka maaomaniku perekonnasaatus Henan´i provintsi miljoneid inimelusid nõudnud näljahäda keskmes oli väga veenev ning südamesse minev, kuid tegijate püüdlus haarata suurt plaani, näidata näljahäda mitme poliitilise kandi ning erineva isiku kogemuse ja vaatenurga läbi, jättis laiali voolava mulje. Liiga palju taheti korraga filmi panna ning tõelised tragöödiad kahvatusid, muutusid pisemateks. 2/5

Nälg ja külm.

Tai Chi Zero

Tai Chi 0 - Stephen Fung 2012

100% kommertskino ja seda veel stiilis, et teeme filmi mida ka lapsed vaatama võiks minna ja seetõttu ei ole vaja midagi keerulist stsenaariumi sisse kirjutada. Ahjaa, mängima võeti veel ka selline posu HK actionkino staare, et isegi kõrvalosad kubisesid nendest ja iga turul pirukat kauplev mees või söögikohal nuudleid luristav vennike, olid ida kinosõbrale tuntud näod. OK! Nüüd valetan! Nägude järgi pioleks ma kedagi ära tundnud, subbikad jagasid seda infot jasiis jõllitasin ekraani, et kas tõesti on nende tuntud nimede taga ka need kuulsad inimesed. Aga stoorit, oh jah, seda ei olnud mingisigust. Vaid tuntud kõrvalosatäitjad ja mõttetu kargamine. Järg on samuti pea ilmumas. 1/5

The Piano In A Factory

Gang de qin - Zhang Meng, Jae-young Kwak

Paar aastat tagasi olin Film Movement´i reliisidest vaimustunud, et näe, selline bränd justkui ajakiri, et DVD saabub iga kuu postkasti ning igal diskil veel boonusena lühifilm lisaks. Hakkad aga järjest filme uurima ja selgub, et üks maailmakino segapuder kust saad vast ühe hea kinoloo aastas, kõik muud sellised tilu-lilu teosed, küll auhinnatud ja kodumaal populaarsed, aga minu jaoks ei midagi erilist. Käesolev film tuletas taas seda meelde, et võib olla küll hiina töölise elust ning natuke masendavate taustadega, kuid lõpuks selline pooletoobine iludraama. Stoori isast kes otsustab algklassis käivale tütrele klaveri ehitada, et viimane abielulahutusejärgselt ema juurde elama ei läheks. Raha uut või kasutatud instrumenti osta ei ole, aga kus häda kõige suurem, seal toredad sõbrad aitamas ning peagi valmis mahajäetud terasevamrikus kõigi ühtse koostööna plekist klaver. No see metallist klaver oli tõesti kena, aga muidu selline ehtne tilu-lilu armas filmike. 2/5

Minu arust nõme plika, et asus ultimaatumeid esitades klaverit nõudma ja ega see isa ka just tütrega suheldes alati kõige sirgemini käitunud.

Child of Peach

Xing tao tai lang - Chung-Hsing Chao, Chun-Liang Chen 1984

Taiwani lastefilm võib ju välja näha justkui oleks HK fantasy-wuxiat segatud mõne Aleksandr Rou vene skaskaga, aga see on vaid visuaalne külg. Mitte üheski Venemaal toodetud lastemuinasjutus ei näidatud kunagi nalju kus loomad kusesid tee sisse ning täismehed seda haput jooki jõid, ei deemoni surnukspeeretamist ega kurtnud ealeski sealses kinos Baba-Jaga, et põlvepikkune poisike kiskus tal riided seljast ning püüdis kena vanainimest põõsas ära vägistada. Taiwanis aga küll ja kuramuse moodi ajasid need kepi ja kakanaljad mind siinses filmis naerma. Ning kui lisaks harvadele, kuid ootamatutele nokunaljadele sai näha veel kung-fu madistamist, värvikaid tobedaid deemoneid, kohatist goret ning lõpuks hirmuäratavat virsikumostrumit, siis punktidega kitsi ei ole. Mitmes kultuuris tuntud muinasjutt Taiwani kastmes ja maitses hää. 4/5

Lõbus lastefilm koera, ahvi, kuke ja väikese poisiga. Ja Kuradiga.

House of Flying Daggers

Shi mian mai fu - Yimou Zhang 2004

Kaks lahedat momenti - varrukaga mõõga haaramine ning jooksu pealt vibuga laskmine. Ja rohkem mitte midagi, kuigi ma olin raudkindel, et varasemate aastate nadi mulje on petlik ning ma leian siit varem silmale peidus olnud aardeid. Film on ilus, aga ilu ei toida. Sisu tahaks hoopis saada, aga sellel ajal kui tegevust peaks arenema, kappavad peategelased läbi eri värvi lehtedega metsade ning kõmbivad käest kinni hoides lõpututel kolletavatel väljadel. Rõhud ühe wuxia filmi kohta puha valesti asetatud : seal kus romantika peaks olema tobenaljakas, on see punnitatult traagiline, korralikult sätitud eriefekktid on asendartud inetu arvutigraafikaga, lendamise sujuvusliku balleti asemel järskude tuntavate trossitõmmetega hüplemine, põneva actioni asemel on mõttelennutu mõõkadega vehkimine (isegi klassikaline bambussalus madistamine oli täiesti fantaasiavaene, kuigi inimene peaks peast puha soe olema, kui ta isegi nii tuntud "võttepaigas" midagi uut ja huvitavat välja mõelda ei suuda) ning pisikeste tähtsust omavate detailide asemel näidatakse maa avarust. No vähemalt üks wuxia filmide raudreegel oli korralikult täidetud - tegelane esines kellegi teisena, varjates oma tõelist olemust, aga üldiselt võib sellise hingetu jandiga püüda vaid aasia filmidega esimesi tutvusi sobitavaid teismelisi. 1,5/5

Red Cliff - Red Cliff II

Chi bi - John Woo 2008
Chi bi xia: Jue zhan tian xia - John Woo 2009

Lo Guan-Tšung´i "Kolmevalitsuse" järgi tehtud kinotükk. No nii kolme-nelja lehekülje jagu materjali mis ekraanile toodud ja seda suurte rahadega, sest tegu lõpuks ikkagi Hiina impeeriumiidealiteedi kandjaga ning egas siin saa summasid kokku hoida - palgatud oli nii nimekas lavastaja kui nimekad näitlejad ning kokku aetud kümme diviisi statiste. Väliselt justkui suur film aga sisu poolest tilluke, sest ühest neli ja pool tundi kestvast teosest ootaks natuke enamat kui vaid paari kavalust mida sõjastrateegid välja suudavad mõelda ning paari lahingut, millest samuti valdava osa haarasid enese alla kindralite fantaasiavaesed martial arts demonstratsioonid. 2/5

Yellow River Fighter

Huang he da xia - Hsin-yan Chang 1988

Klassikalist laadi hiina mõõgafilm kust ei puudu iseloomulik traagiline liin, armas huumor ja üsnagi head võitlusstseenid. Tegu on niinimetatud pimeda mõõgamehe filmiga (tõsi küll, peategelane on vaid poolenisti pime, rohkem nagu hämara nägemisega mees), milles maarahva vastu toime pandud ebaõiglusese peatamisest kannustatud kangelane asub noore üliku teenistusse, et lõpetada nõuannete ning mõõgaga kogu kuningriiki kurnavad võimusõjad. Ülesanne pole muidugi kerge, rikkurid jäävad ikka rikkuriteks ja talupoegade tapmine ning lihtrahva nälg ei lähe lõpuks kellelegi korda.

Filmis on veidras miksis žanrile omane koomika ja ultravägivald, ehk siis tehakse mõnu topakas nali, aga samas raiutakse päid nii, et verd pritsib kahte lehte. Nalja eest hoolitseb kangelase parem käsi, ehk pugejalik tõusik kes püüab poolpimeda mehe kuulsusesäras varandust kokku ajada. Vägivalt on aga ajastukohane, aetakse vardasse ja puuakse linnamüüridele ning ka võitlused lõppevad tihti ohtras punases.Lahe oli see, et peategelene jäi oma leinast tekkinud alkoholismile kindlaks ja ei pannud kätt veinikannule ette. Sellised joodik-kangelased on lõpuks alati lahedad, eriti veel kui mees purjuspäi ja pimedana püüab vastaseid võuita, koperdades ja kukkudes rohkem kui ta vastased. Kiita tuleb ka hiinas lavastatud filmi suurejoonelisust. Hong Kongi analoog on kindlasti visuaalselt efektiivsem, kuid mandril lavastatud loos on tunda eepilisust ning näha paremat ettevalmistamist töö linale toomisel. 4/5

Pime ja purjus.

Bodyguards and Assassins

Shi yue wei cheng - Teddy Chan 2009

Revolutsiooni eelõhtul saabus Lenin rongiga Peterburgi. Punakomiteel oli aga teada tsaarimeelsete salaplaan lasta revolutsiooni isa mõrvata, linna oli saabunud grupp salamõrtsukaid kes lootsid oma tapatöö korda saata ajal mil Lenin Soome Vaksalist liigub Smolnõi poole. Mõrtsukateks on ninjad, Leninit kaitsma asub aga sõrme punasele aatele andnud kapitalist oma inteligendist pojaga, kooliõpetaja, voorimees, trahteri kokk, linna tuntud viinaorjuses vaevlev kerjus, orb näitetrupist ning paar tosinat revolutsiooniliselt meelestatud tudengit. Kas selline töölistest-teenistujatest koosnev kamp suudab kaitsta suurmehe elu väljaõppinud mõrtsukate eest? Vaadake ja saate teada? Või küsige minult, sest sellist pateetilist patriootlikku propagandafilmi ei soovita küll kellelgi vaadata. 1/5

Proletariaat on valmis oma mentorit kaitsma.

The Sorcerer and the White Snake

Baish echuanshuo - Siu-Tung Ching 2011

Ma järjepidavalt imestan, et kuidas satub aasta-aasta järel PÖFF-i valikusse just need kõige sitemad hiina mõõga ja maagiafilmid. Tundub, et neil on kavas üks wuxia-nimeline auk mille täitmiseks haaratakse pihku esimene asi mis seda täita võiks, mis vähekenegi žanrilähedane on ja kirjelduse poolest kõlbab, ignoreerides fakti, et tegu on pidevalt just aasta kõige igavama filmiga väärt pisinišist. Olgu, vaevalt siin eestis on üle paarisaja fänni kes oskavad terasid sõkaldest eraldada, kuid ikkagi piisavalt, et PÖFF-i programmijuhid leiaksid inimese kellelt vähekenegi nõu küsida, selle asemel, et pakkuda kultuurikampsunitele seanssi üdini klišeedel, rumalal arvutigraafikal ning oskamatul stooritellingul põhineva filmiga, mida isegi nimi Jet Li päästa ei suuda. Palun õppige lõpuks selgeks milline hiina fantasy-madin on ideedest pungil silmakomm ja milline ajab oma lastefilmilikus keskpärasuses või isegi puuduste jadas, tõsisemaid filmisõpru haigutama. 1/5

Püüd pakkuda ilu. Tegelikkuses aga isikupäratu ja hingetu. Tahaks tegelikult juba kangesti PÖFF´i kavast lugeda, et kes selle käki taevani kiitmise oma õlule on võtnud, kes julges oma nime arvustusele alla panna.

Umbrella

San - Du Haibin 2007

Kolmas Du Haibin´i dokk nädala jooksul. Lavastaja näitas vaatajale võimalusi kuidas on võimalik Hiinas murda välja maaharija staatusest. Esimene ja lihtsaim on minna linna tehasesse tööle. Olud kehvad, tingimused karmid, töötad väikese kuupalga eest end lolliks ja siis raiskad kogu raha, ehk nagu üks intervjueeritav ütles, et kui sa ei joo, siis raiskad oma elu ja kui ei suitseta, siis järelikult ei austa esiisasid. Võimalus kaks on asutada eraettevõte aga selleks vajad algkapitali ning valdaval osal see puudub. On ka võimalus minna õppima ja siis eristab lõputunnistus sind mullas rügajast, kuid tase on koolides selline, et hiljem kõlbad ikka vaid liinimasina taha. Neljas variant on astuda sõjaväkke aga see on muidugi selline... Lõpuks said sõna ka põllupidajad ning ega etteheiteid teha saa neile noortele kes eelistavad küladest linnadesse põgeneda. Viis ametit, kõiki neid ühendamas vihmavarju temaatika. 3,5/5

1428

1428 - Haibin Du 2009

Along the Railway mulle meeldis ja nii võtsin ette teise uue dokumentaalsuuna näitaja (mitte minu sõnad!) Du Haibin´i linaloo, mitmetel festivalidel pöörelnud kroonika katastroofijärgsest elust. Treme pidi sedasama tegema New Orleansiga, 1428 näitas Suure Sichuan´i Maavärina järgset elu kus lootused põrkuvad vastu valitsusbürokraatiat ning elu muutub kaoses absurdseks. Reaalselt tunnetatav kuidas mõned minutid kestnud maavärin lööb aastateks segamini sadade tuhandete inimeste elu, muudab paari päevaga tõekspidamisi ning kustutab usku riigipoolsete lubaduste suhtes. Michael Moore oleks siit kõvasti anekdooti välja pigistanud, Haibin Du jäi kaugemaks vaatlejaks kes jättis vaatajale ruumi oma mõtete kogumiseks. 3,5/5

Along the Railway

Along the Railway - Du Haibin 2000

Ohoo, Hiinas keelatud sealne dokumentaal rongijaamade läheduses hulkevatest lastest, see peab küll põnev olema, sest valdavalt seal keelu saanud filmidest on ääretult terava sotsiaalkriitilise sõnumiga ja ülejäänud lihtsalt nii halvad kunstipunnitamised, et riik teeb õieti kui oma kadanikke neist säästab. Käesolev tundus koheselt seal esimeses kategoorias olevat, pigem ikka kriitikat ja vaesust kuvav kui võltsartistlikkust pakkuv. Vaatasin ja mõtlesin, et mis seal siis nüüd ikka nii riigivastast on? No näitab lapsi kes kerjates ja varastades end toidavad, paar krõbedat sõna öeldi ka riigi suunas ning kriminaalne tagakaar oli olemas, aga midagi eriliselt paha justkui mitte.

Peale filmi läksin netti pikemalt lugema ning selgus, et mitte Hiinas keelatud, vaid hoopis paari omavalitsuse poolt keelatud ja sedagi ainult vallas mis puutub käesoleva dokumentaalfuilmi DVD müüki. Kinos on näidatud, telekas on näidatud, lihtsalt mõnes provintsis ei tohi DVD-d müüa. Kohalikke tavasid tundes on aga selge, et kui po4s ei müüda, siis poe taga müüb piraat selle sulle kindlasti. He he, keelatud vilja magusust juures polnud, kuid hea ikkagi ning tasub tutvuda. 4/5

Raudteerahvas vanuses 9-25 eluaastat.

Grandma and Her Ghosts

Mo fa a ma - Siu-Di Wang 1998

Hiina kummituskomöödiad on ikka mu lemmikžanr olnud ja otsustasin seekord siis vaadata üht animeeritud vormis. Kahjuks aga tähendas animatsioon seekord multikat, ehk siis pere pisematele põnnidele mõeldud meelelahutust. Leidsin mõnusaid momente sealt minagi, kuid üldpildis ei olnud tegu põneva ega jkenasti joonistatud looga. Isegi väheke liiga pikk ja veniv, sest arusaadavalt köidavad noori vaatajaid filmis nähtavad monstrumid ja kummitused, kuid neid oli muu jutuvada sees liiga vähe. Mina oma lastele vaatmiseks ei anna, lihtsalt tase on nii tarkade laste jaoks liiga madal. 1,5/5

Deemonlik kass.