Shi mian mai fu - Yimou Zhang 2004
Kaks lahedat momenti - varrukaga mõõga haaramine ning jooksu pealt vibuga laskmine. Ja rohkem mitte midagi, kuigi ma olin raudkindel, et varasemate aastate nadi mulje on petlik ning ma leian siit varem silmale peidus olnud aardeid. Film on ilus, aga ilu ei toida. Sisu tahaks hoopis saada, aga sellel ajal kui tegevust peaks arenema, kappavad peategelased läbi eri värvi lehtedega metsade ning kõmbivad käest kinni hoides lõpututel kolletavatel väljadel. Rõhud ühe wuxia filmi kohta puha valesti asetatud : seal kus romantika peaks olema tobenaljakas, on see punnitatult traagiline, korralikult sätitud eriefekktid on asendartud inetu arvutigraafikaga, lendamise sujuvusliku balleti asemel järskude tuntavate trossitõmmetega hüplemine, põneva actioni asemel on mõttelennutu mõõkadega vehkimine (isegi klassikaline bambussalus madistamine oli täiesti fantaasiavaene, kuigi inimene peaks peast puha soe olema, kui ta isegi nii tuntud "võttepaigas" midagi uut ja huvitavat välja mõelda ei suuda) ning pisikeste tähtsust omavate detailide asemel näidatakse maa avarust. No vähemalt üks wuxia filmide raudreegel oli korralikult täidetud - tegelane esines kellegi teisena, varjates oma tõelist olemust, aga üldiselt võib sellise hingetu jandiga püüda vaid aasia filmidega esimesi tutvusi sobitavaid teismelisi. 1,5/5
No comments:
Post a Comment