28. detsembril sai joodud viina ja öösel õlut peale ja siis hommikul taas viina ja nii oligi üks korralik pohmell kindlustatud. Heitlesin kümne eri valuga diivanil, ei leidnud kosutust ei lollidest komöödiatest ega möllutihedatest action-filmidest, järjest hullemaks läks. Panin siis peale Steven Soderbergh´i viimase linaloo ja see aitas. Filmi lõppedes olid kadunud kõik füüsilised ja vaimsed piinad, meel selge ja rõõmus. Filmi alguses aga võttis veel valuga nii, et tekkis suisa paranoiline hirm, et kas see on mul ikka tavaline hullemat sorti pohmell või olen minagi nakatunud uude tõppe ja heidan paari päeva pärast hinge? Aga hoopis tervendas mind see kinolugu lõpuks ning nüüdsest võtan pohmellipäevade kavva eranditult vaid meditsiinist, vandenõuteooriatest ning epideemilisest katastroofist pajatavaid linalugusid, selliseid brittide hoiatusfilme meenutavaid masendavaid draamasid. 4/5
Kate Winslet´i oli väga hea tunne näha üle hulga aja. Ma ei teagi mis filme ta vahepeal teinud on, peaks uurima ja mõnda vaatama.
No comments:
Post a Comment