New World Order

New World Order - Luke Meyer, Andrew Neel 2009

Kas see dokk nüüd nii väga vajalik oli? Põhiguru Alex Jones on mulle mitme kandi pealt tuttav ja mingeid uusi elulisi või eraelulisi seiku noored filmitegijad Luke Meyer ja Andrew Neel pakkuda ei suutnud. Väga ei üritanud ka, sest hea tahtmise juures oleks saanud kasvõi terve dokfilmi Texase raadio DJ-st valmis teha, nüüd aga täideti vabaks jäänud ruumi muude aktivistidega. Sümpaatsed ja pühendunud mehed kõik. Tore, et näidatakse näod ära ja lastakse paar sõna kaamerasse öelda, kuid suures plaanis jääb selle doki sihtrühm mulle ikka arusaamatuks. Avaralt mõtlejad ei pea ju sõnumitoojat eriti tähtsaks, fännid teavad nagunii ja keda ei huvita, seda ei huvita. Vaevalt keegi Luke Rudowski intervjuu põhjal Kaksiktornide tagamaid uurima hakkab, pigem on tähtsad filmid mida need patrioodid teevad ja mitte filmid neist endist. 2,5/5

The Opposite of Sex

The Opposite of Sex - Don Roos 1998

Vaimustavalt säravana alanud filmis jagus jaksu vaid poole peale, sealtmaalt edasi mindi vastupidiselt väikeseeelarvelise indiefilmifiilile hoopis lamedat hollywoodi saasta nügades, teravused joosti nüriks ja sarkasm asendus nunnutamisega. Põhimõtteliselt läks film halvaks sellest momendist kui Lisa Kudrovski mainis Waco´t. Mõned asjad võiksid ikka viisakamalt toimida, ei pea vedama paralleeli politsei poolt mõrvatud perede ja lauslollide vahele ja seda isegi siis kui see nii juudivaimukalt kõlab. Martin Donovan oli muidugi muska nagu alati, sai varem just üht Hal Hartley filmi masinas hoitud aga kuna seal Martin poissi ei olnud, otsustatud käesoleva teose kasuks. Hea algus, labane lõpp. 2,5/5

Pilt teatrilavastusest ja võib-olla tõesti oleks see jant lavalaudadel parem.

Harry Potter and the Half-Blood Prince

Harry Potter and the Half-Blood Prince - David Yates 2009

On välja kuulutatud (terrori)ohu kõrgeim aste. Kõiki Hogwart´i (Ühendriikidesse, osariiki, linna) sisenejaid otsitakse läbi, uste ees seisavad valvurid (tänavanurkadel võib näha automaatidega relvastatud mäsupolitseinikke) ning riigi sisekliima on köetud tulikuumaks, kõik kahtlustavad kõiki musta jõu ("kurjusetelje") teenimises. Käib pidev nurga taga võõraste jutu pealtkuulamine ( täidetakse Homeland security küsitluslehti), sõbra kirjade läbilugemine (sõbra kirjade läbilugemine) ja üksteise järgi luuramine ( interneti, mobiilvõrgu ja telefonide jälgimine), saadud infokillud kantakse autoriteetsele võlur Dumbledore´ile (FBI, sõjavägi, politsei) ette, koputavad kõik ja pidevalt. Koos Harry Potteriga (noore värvatud nuhiga) vaadatakse läbi professor Slughorn´i mälestusi (turvakaamerate videosalvestisi, arvutiprofiile ja analüüse), et leida nõrk koht, paljastus Voldemori (terroristide) salaplaanides. Õpilastelt võetakse järjest enam õigusi eraelule - musutajad saadetakse laiali, kehtib õhtune liikumiskeeld (komandanditund) aga vastutasuks pakutakse olukorda unustama panevaid elamusi lendpalliplatsil (TV, spordivõistlused). Uus Maailma Kord on ületanud piiri inimeste ja muinasjutumaa vahel.No mis see siis oli? Väike puhkus enne lõpuspurti või? Aga ega siis hoogu saa ka viimaseks jõupingutuseks valmistudes täitsa maha võtta, ikka peab proovima tempot säilitada, lihtsalt seadma korda oma meele ja füüsise, et järsu rebimisega võidukalt finišeeruda. Segavereline Prints aga näitas täielikku tuimust, kui ei oleks olnud roostikus jooksmise stseeni, jäänuks täitsa toppama. Paarkümmend minutit puudu kolmest tunnist aga materjali mida võis huvitavaks, tähtsaks, edasiviivaks ja põnevaks nimetada oli vaevalt poole tunni jagu, ikka päris nõrk tulemus härra David Yates´ilt. Kusjuures juba eelmise filmiga näitas mees halba maitset ja sellest ei hoolinud keegi, lastakse isegi lõpuni välja panna, solkida potentsiaaliga fantaasialugu. 1,5/5

Usama bin Laden saamas CIA käest abi võitluseks Afganistaani vallutava Punaväega.

Leonor - Mistress of the Devil

Leonor - Juan Luis Buñuel 1975

Keskaegne kummituslugu kus aadlikust isanda abikaasa tõuseb peale kümme aastat surnuna olemist hauast ning võtab taas sisse auväärse koha oma mehe kõrval. Värske ja elujõulisena püsimisel on aga oma hind ja peagi hakkavad lossi ümbrusest kaduma lapsed, tõsiasi mille peale armunud mees pigem silma kinni pigistaks kui oma kummitusnaist süüdlasena näeks. Õudusloona kehvake aga raskuskese oligi asetatud rohkem tugevate näitlejatöödega (Michel Piccoli, Liv Ullmann ja Ornella Muti) kunstilise, müstilise ning ajaloolise filmi tegemisele. Viimases õnnestuti minu arust väga hästi. Peagi saabuvat katku ootav keskaegne hispaania kolkaloss, isanda teenijaskond, ümbruskonna talupojad, paar teeröövlit ja nõidu põletav inkvisitsioon. Atmosfäär oli loodud hoolega, armastusdraama aga ise jäi ebalevaks. Vaatasin isetehtud DVD-d kus inglise dubleeringuga 85 minutilisele versioonile oli juurde lisatud hispaania versiooni 10 lisaminutit ja seetõttu hüppas tekst kohati lause pealt teisekeelseks, said paar lauset taas subtiitritega vaadata kuni hüpati inglise audiole tagasi. Täitsa veider uncut´i kogemus. 3/5

Krüptist tõusnud Liv Ullman.

Trip Out

Trip Out - James M. Hausler 2005

Maailma kõige närvilisem kutt nimega Colin kes peab ennest valgest nahavärvist ja vanemate miljonitest hoolimata ilgeks getogängstaks, tõeliseks badassiks ja beibmagnetiks. Tommy kes on peale isa surma langenud nii sügavasse depressiooni, et teda ei huvita absoluutselt mitte miski, kõiki ja kõike saadetakse V-sse, häving hinges laastab nagu kulutuli. Ja Tommy vanem vend Richard, kooli priimus, kõigi õpilaste lemmik ja kõigui kooli neidude märgade unelmate objekt. Kolm tüüpi kes üksteisega kuidagi läbi ei saa, kuid aastaid koos on jõlkunud, otsustavad proovida maagilisi seeni ja katus hakkab liikuma.Mulle noortekad meeldivad, mis parata. Kui mõni sedalaadi lugu käppa juhtub kus keska lõpuklassis käivad tüübid narko, seksi ja vägivallaga tegelevad, siis olen müüdud mees. Trip Out oli täitsa korralik sedalaadi film, taas kõik need teismeliste igavused ja huitamised, ebaküpsusest tingitud möödalasakmised ja empaatia puudusega kaasnevad pihtapanemised. Lõpp oli väheke liiga. No kui lavastaja ei oleks püüdnud sügavamaks tõsisemaks minna, oleks saanud ühe hea trippimise filmi. Tuli meelde, et Bang Bang You're Dead veel vaatamata, lähenen sellele peagi. 3/5

Vasakul istub mu lemmiktegelane Colin, väga kuri hip-hoppar.

Castaway on the Moon

Kimssi pyoryugi - Hae-jun Lee 2009

Idakino austaja Gang-pae kiitis seda filmi kui üht parimat aasia komöödiat aastaarvuga 2009 ja Ninja Robot andis oma blogis õnnistuse, kuid mina tundun nende kõrval tuim tükk olevat, ei leidnud sealt midagi nii naljakat ega hingeminevat kui noored filmisõbrad. Meestegelasega seotu oli lausa tüütu, tema tohmid ilmed ja närvihaige rabelemine, liiga korea jant, et olla tõsiselt koomiline või kaasaelamist vääriv. Naistegelase elu oli huvitavam. Vähemalt minu silmade jaoks esmakordne hikikomori kujutamine mängufilmis, siiani olin kammerdunuid vaid dokumentaalfilmide vahendusel näinud. Neiu väljumine oma kestast pani hulga rohkem kaasa elama kui noormehe erakuelu ja tema samm-sammu haaval liikuma hakkamine süstis rohkem optimismi kui saarevangist põllumehe edusammud. Mina ütleks, et üsna tavaline nunnu filmike. Korea kino nägu, seda nii kestvuselt mis seal kohustuslikult on kahe tunni paikku kui ka fantasialennuliste eriefektide poolest. Näiteks see teleskoopi vaatava neiu õhkutõusmine oli nii tavaline küborg OK! juba, et vedas muidu nii kombes teemat isegi pügala madalamale. Vahest pakub elu mõnusaid kokkusattumusi ja seekord oli minu ja filmi vaheliseks lingiks söök. Kes filmi näinud on see taipab kohe mida ma telkut vaadates pugisin. No muidugi black bean nuudleid. Filmis on sellel nuudliroal kindel roll ja juhuse tahtel olin just enne filmi vaatamist hiinakast toitu kaasa tellinud ning võtnud teravatele köögiviljadele ja kantoni lõhele lisaks ka musti ube baklažaani ning noodlitega. Täitsa lempar toit, tegin täna hommikul lõpu peale. 3/5

How are you?

Beautiful Vasilisa - Василиса Прекрасная

Vasilisa prekrasnaya - Aleksandr Rou 1939

Aleksandr Rou on tuntud oma kämpilike muinasjutufilmide poolest, kuid see varasem töö küll erilise friigilikkusega silma ei paistnud. Klassikaline skaska mida võiks pigem võrrelda Bagdadi varga, kui hilisemate LSD trippe meenutavate jaburdustega. Eks muidugi oli siin põhjuseks ka aastaarvule vastav must-valge pilt, värvilisema on Rou filmid alati hulga ägedamad välja näinud ning hilisemates töödes astub rohkem esile ka oskuslikult tehtud eriefektid. Pohmelliga oli Vassilisat täitsa okikas vaadata, eriti neid karusid mis kangelasest peategelast aitasid. Karud on tegijad loomad, respect! 2,5/5

Georgi Millyar mängis filmis kõige positiivsemat kui ka negatiivsemat tegelast, nii Ivanuška tarka isa kui Baba Jagaad.

Dethklok - Dethalbum II

Dethklok - Dethalbum II 2009

01. Deththeme
02. Briefcase Full of Guts
03. Birthday Dethday
04. Awaken
05. Bloodrocuted
06. Duncan Hills Coffee Jingle
07. Dethharmonic
08. Castratikron
09. Go Forth & Die
10. Hatredcopter
11. Murmaider
12. Thunderhorse
13. Go into the Water

Metalocalypse´i sarjast tuntud Dethklok´i "videote" kogumik.

Do you folks like coffee?
Real coffee
From the Hills
Of Colombia

The Duncan Hills will wake you
From a thousand deaths
A cup of blackened blood
(Dying, dying)
You're dying for a cup

Guatemala blend
Ethiopian
French vanilla roast
(Dying, dying)
You're dying for a cup

Prepare for ultimate flavor
You're gonna get some milk!
And scream... for your cream

Duncan Hills
Duncan Hills
Duncan Hills

COFFEE!

Thor Heyerdahl - The Man, The Myth, The Women

Pa jakt etter paradiset - Bjørn Engvik 2008

Ossa poiss, arvasin mina. Nüüd asutakse paljastama Thor Heyerdahl´i minevikku, tema käpardlikkust teadusmaailmas, pingeid suhetes oma lastega ja truudusetust naistele. Kõike seda oli aga suurte surkimiste asemel mainiti neid lihtsalt kui osa maailmarändurist seikleja elus, tegu oli tavalise made for TV eluloodokumentaaliga ning kui midagi kriitilist välja öeldi, siis pigem ajaloolise täpsuse kui tõsisema paljastamise huvides. Pool filmist koosnes ränduri päevikutel ja pool sugulaste meenutustel, midagi intrigeerivat teada ei saanud. Neegrinaiselt saadud süüfilisest juttu ei tehtud. 2,5/5

Kodukootud antropoloog.

The Limits of Control

The Limits of Control - Jim Jarmusch 2009

Jim Jarmusch´i uus film meeldis mulle kohe täiega oma ülesehituse ja sisu poolest aga samas ei viitsiks ma seda mitte kunagi taas vaadata, sest juba seegi kord oli haigutus pidevalt seltsiks. Oli geniaalselt lihtne idee, naeru näkku toov lööv lõpp ja kiiduväärne hulk kõrvalosasid tippnäitlejate ( Tilda Swinton, Bill Murray, John Hurt ) esituses. Aga see kõik on lõppude lõpuks pakitud liiga esteetlikku vormi mis kordab ja kordab ennast, aeglaselt ja sarnase käitumise ning lausete kaupa. Taotluslik, annab rütmi, loob õhkkonna, teravdab huvi lõpu vastu ja suudab isegi oma deja-vu momentidega muigama panna, kuid nagu alul mainisin, ka haigutama. Asi ei ole isegi selles, et hea idee on halvasti tehtud. Väga hästi on tehtud ja õieti on tehtud aga lihtsalt ei jaksa vaadata, on jõudu vaimustuda pointist, kuid mitte filmi ennast vaatamise ajal nautida. Esmakordselt postrit nähes kus Isaach De Bankolé jalutab kitarrikohvriga olin veendunud, et Jarmush´i uus film veeb vaatajad New Orleans´i ja filmi alul kuuldud kreoolikeelsed lausekatked tugevdasid tunnet. Suund võeti aga Madriidi ja kohati jääb vaid muusika Lousiana´t meenutama. Kui isu muusikat kuulata, siis vaadake filmi nii nagu ta end lahti koorib, muidu aga võib näppu vabalt kerimise nupul hoida, isegi neljakordse kiirusega ei tohiks midagi kaduma minna. Üks punn tuleb lisaks Kaurismäki mainimise eest. 3/5

Mees kes ei räägi hispaania keelt.

Venom - Black Metal

"The 7th Date Of Hell"
Live at Hammersmith Odeon, London, 01.06.1984:

01. Intro 01:07
02. Leave Me in Hell 03:27
03. Countess Bathory 04:29
04. Die Hard 04:02
05. 7 Gates of Hell 05:03
06. Cronos Bass Solo 84 02:48
07. Buried Alive 03:11
08. Don't Burn the Witch 03:14
09. In Nomine Satanas 03:43
10. Welcome to Hell 05:27
11. Warhead 05:24
12. Stand Up (& Be Continued) 04:48
13. Mantas Guitar Solo 84 04:00
14. Bloodlust 05:21
15. Credits 01:17

DVD Bonus Feature:

01. Bloodlust (Promo Video) 03:15
02. Nightmare (Promo Video) 04:55
03. Witching Hour (Promo Video) 05:15

Venom ei meeldinud mulle noorena ega jätnud muljet ka nüüd. Üritasin näha bändis seda sädet mis mõni aasta hiljem black metal´i scenet süütas aga kui nüüd meenutada, siis thrash metali dokis mainiti Venom´it hoopis soojemate sõnadega kui seninähtud bläkki dokkides. Venom oli liiga heavy minu maitsele. DVD on albumi "Black Metal" boonusdisk (Deluxe Expanded Edition), kuid üsna kehvasti tehtud, helitase kõigub ja menüü ehitus ei ole just kõige kasutajasõbralikum.

Latter Days

Latter Days - C. Jay Cox 2003

Cinoteca gay-filmide poolest ülekaalus olevast blogist Latter Days´i - kohta lugedes jäi paarilauselisest tutvustusest mulje, et seekord paljastatakse mingeid eriti räpaseid saladusi mormoonide elust. Käsi ei aeta vaid sileda elderi püksi, vaid kahmatakse tumedaid tegusid terves masoonlikust sektist, tiritakse päevavalgele sisesaladusi, näiteks mormoonide geeniprojekti või siis nende salariitusi. Aga ei, tegu oli hoopis ühe tavalise kena romantikafilmiga kus tüdrukut asendas poiss ja mormooni taust oli mängu toodud vaid põhjusel, et vedada kohustuslik lõhe armastajapaari vahele, et see siis taas happy end´i jaoks täidetud saaks. 2,5/5

Mormooni kiusatusse viimine. Aga ega viimane palju vastu punninud.

Nick Cave : The Death Of Bunny Munro

The Death Of Bunny Munro - Iain Forsyth, Jane Pollard 2009

500 eksemplari, päris korralikult limiteeritud väljalase Nick Cave´i raamatust sisaldas boonusena selle DVD ( ei ei, minul endal nii uhket asja riiulis ei ole ) kus kirjanikuhärra ise jutustas oma raamatus kirja pandut, võttis igast peatükist väikese lõigu ja kandis teksti ilmekalt ette. Praadisin köögis kartuleid sibulaga, hakkisin salati jaoks hapukurki ja tomatit ning paotasin aeg ajalt ahjuust, et kontrollida verivorstide küpsusastet. Seega pilk pidevalt telekaekraanil ei püsinud aga kõrv kuulas juttu küll. Lõik on muidugi lõik ja ega palju kaasa haarata ei suuda, Nick Cave ise muidugi andis oma jutustamisoskusega palju juurde, kuid paberaamatut see tutvustav DVD ei asenda. Võib-olla teen tutvust audioraamatuga, ka seal on härra enese hääl lugemas. 3/5

Funny guy!

In Dreams - David Lynch´i õhtu homme Rockstarsis

Pretty Voices nr. 7 - Bananarama

Pretty Voices vol.7 - Bananarama Video Collection 1982-2009

1. Love Comes
2. Look On The Floor
3. Love In The First Degree
4. Cruel Summer
5. Venus
6. I Want You Back
7. Love Truth & Honesty
8. Venus (long version)
9. More Than Physical
10. Na Na Na Hey
11. The Wild Life
12. Move In My Direction
13. Tripping On Your Love
14. Natan Jones
15. Shy Boy

Remixes:

16. Move In My Direction (Bobby B and Miki M Vocal Mix Edit)
17. Mr. Sleaze (Rare Groove Remix)
18. I Can't Help It (Club Mix Edit)
19. I Heard A Rumour (Rockamerica Remix)
20. Look On The Floor (Hypnotic Tango) (Solasso edit Rockamerica remix)

Bananarama on ikka päris perfecto kaheksakümnendate lõpu diskobänd, nende Venus on vaieldamatult über lugu nii muusikaliselt kui videopildis. Pretty Voices bootleg-sarja järjekordne üllitis kus seekord olid laulud "vales" järjekorras, ehk siis alustati uuematest ja lõpetati vanematega ja siis lasti taas uuemaid sutsu otsa. Korralik kogumik, stiilipuhast poppi täis.

Sa mu Veenus, sa mu Veenus, sa minu arm!

119 : Quiet Days of Firemen

119 - Naoto Takenaka 1994

Paar kuud tagasi palus üks träkker oma staažikamatel ja aktiivsematel kasutajatel välja valida üks aasia film mida võiks teistele soovitada ning mida sait ise omakorda promoma asus. Minu valik langes korea dokumentaalfilmile Action Boys, valisin ju selle doki ka oma blogis 2008. aasta parimaks tõsielufilmiks. Kasutaja stahl aga valis välja käesoleva komöödia ning põhjendas seda väitega, et iga kord kui ta filmi vaatab, jääb sisse hea soe õnnelik tunne. Samuti pidavat tegu olema alahinnatud pärliga mis paljudel kahe silma vahele jäänud, seda isegi hoolimata tõsiasjast, et filmis on palju jaapani kultusnäitlejaid ( Shinya Tsukamoto, Tadanobu Asano ) ja lavastajatooliski ei istu tundmatu mees. Idüllilisse kalurikülla saabub imekaunis merebioloog kes ajab segi kohalikus tuletõrjekomandos töötavate meeste pead. Vahetusevanema ja ta parima sõbra vahel on tekkimas rivaalitsemine ning ka teised pritsumehed ei jää neiu võlude suhtes ükskõikseks. Tuletõrjujate vaiksed päevad on läbi ja tulekahju asemel on süttimas armuleegid. Väga väga vaikne romantiline komöödia, lausa hoomamatult vaikne liikumine. Nali on pea märkamatu, tunded kerkivad küll väheke enam esile, kuid pealetükkiv ei ole selles hiirvaikses mereäärses väikelinas miski. Meenutas väheke Steve Martin´iga komöödiat Roxanne aga jaapanipärase hillitsetusega. Isegi liigse hoidumusega. 3,5/5

Tulesõdur.

Wax Trax! Records : The First 13 Years Vol. 2

Wax Trax! Records: The First 13 Years. Black Box (A Video Retrospective) Vol 2

1. Psykosonik - Welcome To My Mind 3:32
2. Sister Machine Gun - Wired 3:16
3. Revolting Cocks - Stainless Steel Providers 5:45
4. KMFDM - More And Faster 4:00
5. KMFDM - A Drug Against War 3:25
6. The Young Gods - Envoye 2:15
7. Laibach - Life Is Life 4:18
8. Coil - Tainted Love 6:34
9. Clock DVA - Sound Mirror 4:00
10. Front Line Assembly - Iceolate 5:05
11. Meat Beat Manifesto - Strapdown 3:52
12. Thrill Kill Kult - Kooler Than Jesus 6:18
13. Psychic TV - Joy 5:22
14. Chris Connelly - Stowaway 3:51
15. A Split Second - Colosseum Crash 4:18
16. Fini Tribe - I Want More 5:30
17. Greater Than One - Utopia

Üle poole videotest oli varem mitmete teiste autori või videokogumike pealt nähtud. Parmad videod Thrill Kill Kult´i Kooler Than Jesus ja Fini Tribe´i I Want More. Parimad lood olid Chris Connelly´i Stowaway, A Split Second´i Colosseum Crash ja Revolting Cocks´i Stainless Steel Providers. Psykosonik, Meat Beat Manifesto ja Psychic TV tundusid täiesti ajale jalgu jäänud olevat, seal kus teistes oli energia ja uudsustunne säilinud, tegid nemad haledat hip-hop´i ja üritasid reivikultuuriga oskamatult samastuda.

Brüno

Brüno - Larry Charles 2009

Vast siis Brüno ei olnud suurele ekraanile sobiv kui nii mitmed ütlesid peale kinokülastust, et kõlbas kah aga ei midagi erilist ja Borat´iga ikka võrrelda ei saanud. Mina vaatasin telkust ja naersin tilga püksi. Sacha Baron Cohen oli osanud teha nii pisiasjades täpse, sõnamängudes vaimuka ja ühiskonnakriitilisuses terava filmi, ma kohe üldse ei mõista neid virisejaid. Kas nad siis ei oska inglise keelt ( sest vaevalt eesti subtiitritõlge parim oli ) , ei mõista asetada end nähtud situatsioonidesse ega oma piisavalt empaatiat või taustateadmisi, et plahvatavate pommide tehtud hävingu suurust mõista. Vastandamine oli nii järsk nagu paneks musta paari valgega ja kriitikanooled valusalt torkivad. Pahupool oli liigne lavastatuse sisse toomine, seda oli muidugi ka Borati seiklustes, kuid julga vähem. Märgata võis, et paljudel juhtudel oli "õnnetutega" varem valgustustööd tehtud ja õigem oleks neid pigem statistideks kui saatuse tahtel kaamera ette sattunuteks lugeda. Samas muidugi ei vähendanud see teksti võlu, oli tegemist Cohan´i improvisatsiooni või läbimõeldud lähenemistega. Ja siis see algul näidatud elu pügmee ja anusrammiga, no see oli väga odav komejant. Mul on igal juhul hea meel, et Sacha Baron oskab siiani olla samm eespool mainstream koomikast, naeruvääristab väga julge irooniaga ja lubab enesele selliseid vabadusi mille eest teisi kividega surnuks loobitaks. 4/5

Kuulus koomik noorena.

Midnight Oil - Ultimate Clip Collection

Midnight Oil - Ultimate Clip Collection 2003

1. Beds Are Burning 4:18
2. Best Of Both Worlds 4:05
3. Blue Sky Mine 4:19
4. Forgotten Years 4:21
5. King Of The Mountain 3:49
6. Redneck Wonderland 3:07
7. The Dead Heart 5:11
8. Underwater 9:38

Tegelikult ei olnud see kogumik aastal 2003 üldse nii ultimate nagu pealkiri lubas, Midnight Oil´il oli selleks ajaks poole rohkem videoid linti võetud aga see ei takistanud mind seda diski hommikukohvi kõrvale mängitamast, tegu on mu vaieldamatu lemmikgrupiga. Kahju, et ka siin kogumikul ei olnud Truganini videot, mis toimub?

The Eternity Man

The Eternity Man - Julien Temple 2008

Operett ( seekordse autor Jonathan Mills ja libreto Dorothy Porter ) ei ole ikka minu tassike teed ja tõe huvides mainin kohe, et filmiga tutvust tahtsin teha hoopis dekoratsioonide, tehniliste lahendite, nimeka lavastaja ja operaatoritöö tõttu ning kogu selle lõõritamise peale mitte meelerahu kõigutada. Julien Temple´i loodud muusikaline vaatemäng Sydney ajaloost ja selle tuntud elanikust Arthur Stace´ist oli tõesti vaatemänguliselt üles ehitatud, kuid saatuselugu mis suurlinna tutvustas, jäi igavapoolseks ega suutnud dramaatikas haarata, mis sellest, et näitlejad laulsid kurgu paiste ja keele villi. Kui keegi viitsiks sellest lõigata 25 minutilise versiooni ja asendada laulud elektroonilise muusika helitaustaga, saaks väikese kultusfilmi, visuaalselt ilusa kontseptalbumi videoekraniseeringu näiteks. Muidu jäi aga tühjaks ja venivaks. 2,5/5

Üks harv foto Arthur Stace´ist.

Hobianima 2008

Pannkoogirõõm - Diana Lazarevskaja, Andrei Lazarevski, Anna Petuhhova, Paula Johanna Adamson 2008
Eestimaa - Dain Maano Muru 2008
Legode laulupidu - Eke Rätsep, Marcus Lauri 2008
Eesti spordib - Kaur Laasi
Hoia käest - Mari Tammar, Tõnis Tuuga, Jaak Vaabel 2008
Eesti mees - Kudrun Vungi 2008

Peale proffe ( vaata Must lagi ) otsustasin harrastusanimaatorite loominguga tutvust teha. Laste tööd olid kõik mõnusad, tore vaadata ja soe tunne hinge. Täiskasvanute koha pealt aga viriseks veidi animatsiooni Hoia käest tegijatega, sest hoiatav-õpetlik-manitseva sisuga film ei tohiks nii kaua kesta, vaatajal jõuab tekkida trots sõnumi vastu ja tulemus, kui mitte just vastupidine, siis vähemalt lääge mekiga. Lapsed olid tublid aga täiskasvanud võiks veel pingutada.

Eesti spordib - Kaur Laasi animafilm.

Best Of Krautrock Vol.1

Best Of Krautrock Vol.1 2006

1. Amon Düül II - Between The Eyes
2. Can - Paperhouse
3. Frumpy - Take Care Of Illusion
4. Lucifer's Friend - Ride The Sky
5. Epitaph - Early Morning
6. Birth Control - The Work Is Done
7. Passport - Uranus
8. Guru Guru - Oxymoron
9. Popol Vuh - Bettina
10. Kraftwerk - Rückstoss-Gondoliere
11. Embryo - Calcutta Streets
12. Novalis - Sonnenwende
13. Lothar Meid - Helden aus dem Untergrund
14. Eloy - Decay Of Logos
15. Jane - Expectation


No mõned bändidest olid küll sellise helipildiga, et kui saundi väheke raskemaks keerata, siis kuulaks täiesti tänapäevast stonerit või doomi. Aga muidugi oli ka leelotamisesse ja liigsesse psühhedeeltamisesse langemisi, ega muidu ju neid lugusid seitsmekümnendatel linti ei saanud. Amon Düül II, ehk kõige esimene lugu oli kõige parem kui nüüd Lucifer's Friend välja arvata ja seda tuleb teha, sest viimane on laias laastus pussy bänd ja Ride The Sky selline hitlugu.

Ega Kraftwerk´ita saa.

Black Ceiling - Must lagi

Autumn Elegy - Sügiseleegia - Janno Põldmaa 2007
The Very Last Cigarette - Viimane sigaret - Kaspar Jancis 2007
Light In The Night - Tuled öös - Heiki Ernits 2007
Tablemat Of Baltic Sea - Läänemerelinik - Ülo Pikkov 2007
A Vegetated Director - Taimne direktor - Priit Tender 2007
I Feel A Lifelong Bullet In The Back Of My Head - Ma kuklas tunnen... - Priit Pärn, Olga Marchenko 2007
Substantia Stellaris - Mati Kütt 2007

Kogumik animeeritud luulet kus sai kuulda Heiti Talviku, Arvi Siigi, Andres Ehina, Jüri Üdi, Ilmar Laabani ja teiste loomingut. Luulet ma arvustama ei hakka, teen juttu mis pildi küljelt silma jäi. Esimesed kolm saadaksin kohe trenni tagasi, Põldma ja Ernits tundusid justkui häirituna, et neid Lottetamise kõrvalt ära kisti ning olid pealiskaudsed visandid lauale pannud, Jancis aga ei tundu siiani oma isikupära leidnud olevat. Pikkovi töös oli küll vaimukus sees, kuid selline so what? Korra mõttes kiidad lahendust, kuid peagi unustad. Tender oli küll oma õpetaja truu õpilane olnud, kuid vähemalt paistsid silma pisiasjad mis tööle sädet andsid. Pärna ja tema elukaaslase töö aga tundus teistkordsel vaatamisel ( Gabriela Ferri DVD boonuste hulgas on see animatsioon samuti ) hulga parem olevat, rütm oli väga haarav ja kui keegi viitsiks selle anima nooti panna, saaks head riff-rock´i. Mati Kütti aga lausa krooniks kuldsega, tema töös oli luule ja visuaal väga hästi koos kõlamas, tekst oli lavastaja poolt sünteesitud ja tulemus vaimustav. Luule ärkas ellu.Peaks veel mainima, et käesolevat DVD-d otsisin üsna pikalt taga ja lõpuks õnnestus osta Laseringist viimane eksemplar. Muidugi selgus kohe, et neti teel oleks saanud Raamatukoist tellida, kuid selleks ajaks olin juba läbi käinud tosin raamatu ja plaadipoodi, proovinud raamatukogudest laenata ja jälitanud asjatundjate vihje peale tulutult mõningaid müügiauke. Võib-olla on tegu juba pisikese kohaliku rariteediga, igal juhul pakendi koha pealt kaunima kodumaise DVD-ga kindlasti. Kahju vaid, et sisu välimusega tasakaalus ei olnud. 2,5/5

Luuleraamat DVD karbis.

Japanese Gum - Hey Folks! Nevermind, We are all falling down!

Japanese Gum - Hey Folks! Nevermind, We are all falling down!
Friend of Mine Records 2009

1. No Help For The Wicked (The Month Of The Dictators)
2. Big Whale
3. %
4. Sunless Summer
5. Under A Pale Cold Sky
6. Chlorine Blue
7. Cluster Of Bees
8. Ghost – Mistake
9. Converge
10. 09
11. Raskol’nikov

Olen siin nädala jagu sõbra bändile Tolmunud Mesipuu väikestviisi promo üritanud teha, visanud nende albumi "Puusse panen" tasuta allalaadimise kohale viitavat linki kodumaiste foorumite lehtedele, jaganud sõpradele otsepostitustega, reklaaminud neti nn. sõbrasaitidel nagu Orku ja Facebook ning saatnud autoriteetsematele stoner/doom´i blogidele kirju. Tänu sellele ei tohi aga ma ka ignoreerida analoogseid enesele saabuvaid e-mail´e kus viisakalt palutakse muusikale pilk peale visata ja kui meeldib, siis ka paar rida blogi jaoks kribada. Itaalia ansambli Japanese Gum downloadlink ja palvekiri potsatas mu postkasti nädal tagasi. Esimene emotsioon peale paari loo kuulamist oli, et kui mu enese tehtud muusika sedalaadi kõlaks, ei oleks minul küll mitte midagi häbeneda, pakuksin meelsasti kõigile kuulata ja ei muretseks vastukaja pärast. Ega tegu ole millegi erilisega aga seda elektro-kitarr mussi oskab duo nii tagasihoidlikult ja armsalt pakkuda, et igati mõnus kuulata. Mitte liiga puhas, veitsa krobeline ja kombitav, kohati rokkivam ja siis jälle tasastesse ambient voogudesse vajuv. Meenutas vahest kõige enam hetkel suurt populaarsust nautivat The Big Pink´i aga kuna ma ei ole just sedalaadi ( Kohvirecords?) muusika fän, siis oskan soovituseks vaid paralleeli vedada, samuti duoga ju tegemist.

Japanese Gum´i albumi download.

Pildid bändi MySpace lehelt.

Võrokese

Võrokese - Sulev Keedus 1983

Veider on öelda eesti dokumentaalfilmi kohta, et näidati kinoekraanilt uncut versiooni, kuid seekord peab see määritlus paika. Noore mehena ei osanud Keedus veel kõiki parteitsensorite vangerdusi kaasa teha ja ette nähe ning ega see olnudki tema meelsusega kaasas käiv iseloomuomadus. Lavastaja ei mõelnud kaamerale märku andes, et objektiivi ette jääv inimene on kunagi liiga lõbusat elu elanud naisterahvas, religioosset salasõnumit kandev pastor või tasase akvarellikunstniku maski taha peitunud fašistlikus armees teeninud kõrilõikaja, tema tegi filmi Võru linnast ja selle elanikest nii nagu südamele õige tundus. Aga nõuti, et Võru Tellisest ja Võru Juustust, kunstnikud tuleb asendada traktoristidega ja juudid piimanaistega, rohkem sotsialistlikku tulevikku ja vähem eesti rahvuslikku minevikku. Filmi monteerisid lavastaja keeldumise korral teised mehed ja alles nüüd oli võimalus seda Kino Majas toimuva Eesti dokumentaalfilmi konverentsi raames esmakordselt täies pikkuses näha. Võrokese valmimisaastaks oli 1983, kuid kogu teos oli otsekui kakskümmend aastat varem linti võetud kuva mõnest pohjanmaa väikelinnast. Väga soomlaslik, kohe täiesti üks ühele nende YLE dokumentaalringvaadetega mida mõnikord päevas ajal augu täiteks lasti. Eks samamoodi augutäitena tundus olevat ka Sulev Keeduse film, hea unisel pärastlõunal telkust poole silmaga vaadata. Eesti elu aastal 1983, ikka ju natuke huvitab. 3/5

Üle sajandi vanad fotod Võrust. Ka lavastaja oli kasutanud oma filmis ajaloolisi dokumentaalkaadreid.

Songcatcher

Songcatcher - Maggie Greenwald 2000

20. sajandi algus, Appalachia mäestik. Šovinismis pettunud naine paneb maha oma muusikateadlase ameti ning kolib õe juurde külakooli kus mägederahva lastele õpetatakse novaatorlikult kirjatarkust ilma kristliku põhjata. Peagi avastab ta, et kõik mägedes laulavad aastasadu varem Briti saarestikust kaasa toodud ballaade, suust suhu on levinud folklood mis isegi kodumaal Albionis juba unustustehõlma vajunud. Naine taipab millise muusikalise varasalve otsa ta on sattunud ning asub kohalikega sõprust sobitades nende armastuslaule nooti kirjutama. Laulupüüdja oli armas filmike. Vaataja tajub juba alul, et midagi halba toimuda ei saa ja kui toimubki, siis filmi lõpus on taas kõigil naeratus suul. Samuti adub koheselt, et tuleb nunnut romantikat, kiiksuga tegelasi ning hulgaliselt muusikat. Just viimasel on filmis rõhk asetatud ning igaüks kes peab lugu iiri ballaadidest ja Inglise folklaulust, saab siit kõva noosi hingeminevaid ja kaunikõlalisi vokaalietteasteid. Film armastusest oma rahvatraditsioonide ja muusika vastu. 3,5/5

Muusikat ja tantsu.

Thiefs in Law - Vory v Zakone - Воры в законе

Vory v Zakone, 20 - 21 century - Ivan Bannikov

Veider DVD. Kõigepealt on dramatiseeritud dokumentaalfilm bandiit Koba, ehk isake Stalini elust. Selline kodukootud teleteater kus lobisetakse ja jooberdatakse niisama ning mis teoreetiliselt peaks vaatajale tutvustama kriminaalsete grupeeringute teket 20. sajandi alul ning Kommunistliku Partei osa selles, kuid praktiliselt ajas oma infovaeguses pidevalt haigutama. Siis on teine osa mis juba hulga huvitavam ning rääkis viiekümnendate varaste ning suukade vahelisest sõjast ja autoriteetidest nagu näiteks Vasja Briljant või Jaapanlane Miška. Ja siis boonusena film Seaduslikud vargad 2 kus väga hoogsalt ja teabetihedalt tõmmati kahekümne minutiga kokku kahes esimeses osas räägitu ning pakuti veel samapalju uut informatsiooni juurde. Väheke "Kriminaalse Venemaa" nimelist dokumentaalsarja meenutav dokfilm oli küll amatöörse ( lavastaja on platnoilaule esitav estraaditäht ja mitte professionaalne filmitegija ) maiguga, kuid kel huvi naaberriigi kuritegeliku maailma ajaloo vastu, see saab siit alustuseks üsna korraliku ülevaate. Pean muidugi silmas seda nn. kolmandat dokki, esimese filmi oma kahe osaga võib vabalt vahele jätta. 3/5

Kõige kuulsam nõukogude vanglaautoriteet - Vasja Briljant.

Nico - Live In Tokyo

Nico - Live In Tokyo 1986

01. My Heart Is Empty
02. Lips
03. Tananore
04. Janitor Of Lunacy
05. You Forget To Answer
06. 60/40
07. My Funny Valentine
08. All Tomorrow's Parties
09. Das Lied Vom Einsamen Madchen
10. Femme Fatale
11. The End

Nico´s on midagi sama müstilist ja salapärast kui Kate Bush´is, kuid viimast kuulan meelsamini kui viikingnaise leelotamist. Mulle meeldib Nico laulude atmosfäär ja tunne mida need tekitavad hulga rohkem kui laulud ise, ei tea ma peast ühtegi ta plaadinime, kuid muusika tunneks vast kõla järgi ära. Käesolev ei olnud mitte kõige parem Nico live, näiteks An Underground Experience või All Tomorrow's Parties olid palju paremad kontsert DVD-d.

Under the Salt

Bajo la sal - Mario Muñoz 2008

Väga põhjamaise fiiliga film ja kohe kindlasti aitas sellele tugevasti kaasa tõik, et tegevus toimus Mehhiko mägismaal soolamaardlatega kaetud alal kus kogu sõiduteedest vaba pind sillerdas soolakristallides ning meenutas kangesti paar nädalat maas püsinud lund. Aga ka krimka ise oli rohkem põhjamaise ülesehituse ja voolavusega kui kuum latiinotriller, pigem Jar City ja Insomnia kui Amores perros või El mariachi. Oli aeglane, detailidele keskenduv, atmosfääri loov, toimumispaigana väikelinna olusid arvesse võttes kammerlik ning tasakaalukas, just selline nauditav kriminull mis vaikselt lõpuni pinevust kruvib. 90% põhjamaine aga lõpukümnendik oli selline odav hollywood, et kogu Mario Muñoz´i vaev üht head sarimõrvariga thrillerit teha, lendas prügikasti. Taaskord põnevik kus suured massiivsed soolaväljad, paiga isoleeritus ja selge mägede õhk lõid vapustava tundetausta kogu filmile, kuid libastumine liiga labastesse lahenditesse lõhkus kogu hoolega kokkuseatud pildi. 2,5/5

Šerifid soolal.

First Squad: The Moment of Truth - Первый отряд

Fâsuto sukuwaddo - Yoshiharu Ashino 2009

First Squad´i sai oodatud üle aasta. Netis nähtud screenid ja projekti taga seisnud Studio 4°C nimi mõjusid paljutõotavatena, kibelust jagus ja mitte vaid minu jaoks, kel vähegi animemaailmas huvi sees, panid teost tähele. Nagu tihti juhtub, pääses ka seekord täiesti meelest minema, et selline animatsoioon veel 2009 aastanumbri sees vaatajani jõuab ja kui ei oleks olnud tuttava moskvalasest netituttava viidet, oleks kindlasti jäänudki märkamata, et ingliskeelsete subbidega avi juba mõnda nädalat netis kükitab. Venelasest sõps oli filmist vaimustuses ja see on ka mõistetav. Vaevalt jätab kedagi naaberriigi animefännidest külmaks fakt, et nende suurest unustamatust ainuomasest ja jumalikult pühast Isamaasõjast on olemas animeeritud filmiversioon ning veel selline kus raudbetoonina kindlalt seisev vene sõdur on kangelase rollis. See ei ole linaloo koha pealt sarkastiliselt öeldud, vaid pidades silmas vene rahva viimasel ajal üsna suurenevat ainuõiguse omamist Teise Maailma sündmustele, anime enda vaatenurgast sobis sõjakontekst suurepäraselt ja jaapanlaste jaoks siin eksootikat jagus. Minu suur soov ja eluunistus on vändata film Sinimägede lahinguist kus lisaks kuulidele peetakse sõda ka maagia tasandil ja rindel kohtuvad nii ellu äratatud laibad kui iidsed Eesti paganlikud jumalad. Samalaadne lähenemine oli ka Esimeses rühmas, kuid kui ma nüüd võtan võrdlusele enda peas toimuva fantaasimängu ja Yoshiharu Ashino poolt animeeritu, siis jääb viimane kohe päris jänni. Nimelt oli kauaoodatud sõjaanime hoolimata huvitavast stoorist väga pealiskaudne ja eluvaimuta. Mõtted olid tegijail õigetel radadel uitavad, kuid teostus jäi soovida, seda tegelikult nii keskpärase animeerimistehnika aga ka loo enese lahendite külje pealt. Väheke üle tunni oli teema korralikuks serveerimiseks kriminaalselt vähe ja ideaalis oleks pidanud kogu tegevus vähemalt 120 minutit aega võtma, siis oleks saanud tegelaskujud end iseseisvaiks omanäolisteks välja mängida, stsenaarium pari-kolme käänaku võrra keerulisem olla ja kogu taust, ehk siis 1942 aasta Venemaa oma ajaloolis-realistlikus kuvas detailitäpsemalt esile kerkida. Oleks, oleks... Aga ei olnud ja nüüd tundub, et ainus originaalne ja omapärane moment kogu linaloo juures oli püüd kokku segada mockumentary stiili ja animet, no vähemalt minu silmade jaoks oli selline lähenemine uudne. Samuti vene ja saksa keele kasutamine anime originaalaudiona. Muidu aga kõlatu ja värvitu OVA, ei midagi üllatavat visuaalselt ega stooripõhiselt. Film mida vaadata tasub aga ootustelatt tuleb asetada nii juunioride keskmisele kõrgusele. 2/5

Positiivsena võib mainida veel tegijate poolset ajuvaba popile pulp teemale lähenemist mis andis märku, et ega nad ise ka filmi väga tõsiselt võta. Näiteks see, et teismeline vene tüdruk tappis vastaseid katanaga oli just üks neist absurdi langevatest hetkedest.

Battlestar Galactica : The Plan

Battlestar Galactica: The Plan - Edward James Olmos 2009

Ei suuda nad seda Battlestar Galactica nimelist lüpsilehma veel tapamajja saata, vähemalt nii kaua veel mitte kui piima tilgutab. Seekord oli admiral Edward James Olmos ise see kes otsustas sarjast veel piskut välja pigistada. Ei ütle, et halb mõte, sest heitsin ju sarja arvustamise ajal pidevalt ette loogikavigade sissejäämist ning seletust vajavatest momentidest ülelibisemist. Nüüd oli püütud mõningatele küsimustele vastuseid anda, näidates varem kaadri taga toimuvat läbi cylonite silmade ja võib öelda, et 45 minutit selles ka õnnestuti. Kusagilt keskelt muutus aga juba üsna igavaks, ei suutnud mina sealtmaalt edasi muud põhjust filmi tegemiseks näha kui fännidelt rahakoorimist. Tore, et selline boonusfilm tehti ( ja neid tuleb jutu järgi veel teisigi ) aga midagi haaravat pakkuda ei suudetud. 2,5/5

You´re such a hunk!

Zu: Warriors from the Magic Mountain

San suk san geen hap - Hark Tsui 1983

Nii see on! Maailma kõige tuntum ja klassikalisem HK wuxia oli mul siiani nägemata. Kui nüüd juuksekarva lõhki ajada, siis peaaegu nägemata, sest mõned aastad tagasi juhtusin ETV pealt seda hullumöllu pool tundi kaema aga kuna algust ei näinud, otsustasin ka mitte lõpuni vaadata, vaid jääda lootma kunagi kätte juhtuva DVD peale. Võttis mõned aastad aega ja see moment koitis, HK Legends´i sarjas väljalastud disk maandus tasaselt mu kelgul ja vupsti ta juba masinasse sõitis. Ähvarduskirjad, menüü ja pilt. Tsui Hark´i fantaasiafilm algas nii hoogsate rumalustega, et kirusin end taga, kuna ei olnud varem viitsinud tõsisemat tööd filmi hankimise nimel teha. Naljad olid ollid, fantaasiamäng püsis laes ja võitluskoreograafia tänu koomiliselt mõjuvale animatsioonitehnika kasutamisele ülinauditav. Karakterid klassikalises mõõtmes super head ja stoori just selline nagu ühes wuxias olma peab, ehk siis korralikult maagiat, iidseid tarkuseid, salajasi teadmisi, kemplemist ja lendamist ning kogu seikluslikkuse taustal veel ka hüpernaiivne armulugu.Ometigi hõiskasin enne õhtut. Filmi viimased kakskümmend minutit muutusid jamaks ja seda üsna kummalisel viisil. Kui tavaliselt on igasugune psühhedeeliamaiguga lähenemine HK fantasy-filmidele kasuks tulnud, siis seekord tundus vikerkaarelahing üsna igava ja sobimatuna. Kõik varasemad teoses nähtud kokkupõrked olid kordi paremad kui see lõpus pakutav oma aja eriefektide pillerkaar. Väga hea film ja siis järsku lõpetavad maitsetult, küll värvikirevalt ja hoogsalt, kuid ilma hinge ja rõõmuta. 3,5/5

Filmis teeb väikese kõrvalosa ka Sammo Hung ja lõpuni jäi mulje, et mees ilmub kohe-kohe taas ekraanile. Kahjuks aga nii ei juhtunud.

Hollywood Insiders : Full Disclosure

Hollywood Insiders : Full Disclosure - Ricin 2009

Hollywood Insiders´i seeria viimane dokfilm rääkis masoonlikest sümbolitest Hollywoodi kassafilmides. Põhjaks oli võetud The Man Who Would Be King ja sellega hakati paralleelitama hilisemaid töid. Mõne puhul võis tõesti sarnasusi eeskujule ja viiteid illuminaatidele märgata, kuid kohati läks tegijal liigseks lahmimiseks lahti, kui enam millesti rääkida ei olnud, haaras kinni vaieldava väärtusega pisiasjadest. Põnevaim osa oli John A. Keel´i raamatusarja "The Mothman Prophecies" taustad ja paar lõiku mis valgustasid Gotham City Joker´i reptiloidset olekut, muidu aga lihtsalt mõnus filmialane meelelahutuslik bullshit. Aga kus suitsu, seal tuld ja paar infokildu nopib välja küll. 2,5/5

Filmid mille masoonlikke sümboleid sisaldavatest pildikeeltest dokis juttu tehakse.

Hell in the Pacific

Hell in the Pacific - John Boorman 1968

Ootamatult avastavad end üksikul saarel kahekesi USA lendur ( Lee Marvin ) ning jaapani ohvitser ( Toshirô Mifune ). On käimas Teine Maailmasõda mis jagab automaatselt kaks sõdurit vaenlaste leeri ja pool filmist kujutabki meeste püüdu üksteisel kõri läbi lõigata ning hiljem väheke rahunenutena lihtsalt oskust teineteisele mitte jalgu jääda. Olukord ellujäämise nimel aga nõuab kahe mehe koostööd ja peagi löövad, vastasleeris võidelnud ja lisaks vaenubarjäärile veel ka keelist tõket omavad, mehed käed, et koos välja rabeleda.Filmi mäletasin lapsepõlvest. Vaadates selgus, et väheke valesti mäletasin, sest seal kus minu ettekujutuse järgi oli kahe mehe võitlustandriks kogu väikesaar ning film koosnes pidevatest teineteise ründamistest, oli tegelikkuses vaid mererand ja lööma asemel üsna pinev, kuid tasane kassi-hiire mäng. Samuti oli mul meelest pühitud kogu merereis, minu mäletamist mööda toimus lõppvaatus saare keskel asuval mäel ja mitte hea hulk meremiile eemal. Hell in the Pacific´ul on klassikalise sõjafilmi maik nii tugevalt juures, et ükskõik mida filmis vaatad, ikka ei saa paha sõna öelda, sest üldpildis on tegu suurepärase looga. On lavastajal õnnestunud vältida liigset sentimenti ning ka lõpulahendusega tõmmata ots tugevalt kinni ning mitte vajuda odava draamatunde taha. Hea sõjadraama, tegelaste üksteise vahelist ületrumpamist pakkuv thriller ja lõpuks film sõprusest. Kahju vaid, et ma kiirustades kuvasuhet ei uurinud ja 4:3 pildiga DVD mõtlematult ära ostsin, võiks ikka anamorfne laiekraan olla. 4/5

Kaks kanget.

Intrepidos Punks

Intrepidos Punks - Francisco Guerrero 1980

Juhtus mulle avi silma ja kuna screenid nägid piisavalt friigid välja ja infofail lubas ingliskeelseid subtiitreid lisaks, siis otsustasin sellele Mehhiko b-filmile šansi anda. Kahjuks aga selgus diski masinasse lükates, et eng sub on hoopis rus sub mida mu Pioneer välja lugeda ei oska, kuid kerge pettumuse saatel otsustasin siiski hispaaniakeelsena lõpuni vaadata, teada ju oli, et toimub üks camp´i trall segatud vägivallatsemisega. Grupp mehhiko punkareid piinamas,, röövimas ja tapmas süütuid inimesi, kusjuures suurem osa punkidest olid nii umbes viiekümne aastased ja habemetega. Rohkem nagu Rodendronite Invasiooni mõõtu kinolugu, kuid autokooli õpikut lehitsedes kõlbas silmanurgast vaadata küll. 2,5/5

Tsikligängi pomod El Tarzàn ja Printsess Lea.

The Short Animations of Shintaro Kago

The Short Animations of Shintaro Kago - Shintaro Kago 2008

Paar esimest animatsiooni jätsid üsna punnitatud mulje. Sellised gore´le üles ehitatud naljad mis erilise vaimuteravusega ei hiilanud, vaid tundusid pigem üliõpilase, kui kuulsa mangakunstniku, poolt igavusest valmistatud flashanimatsioonidena mida võib koolivendadele näitamiseks saata, kuid kaugemale pole mõtet trügida. Varsti aga hüppas sisse paar tööd mis lapsiku nalja asendasid absurdiga ja arvamus Shintaro Kago fantaasia piiratusest muutus. Üllatavalt aga meeldisid mulle mehe näitlejatega lühifilmid hulga rohkem kui paari minutilised animatsioonisketšid. Filmid olid diski lõppu jäetud ja nii võibki öelda, et mehe loominguga tutvumine lõppes kõige parema palaga, täieliku kinodesserdiga mis seisnes ühe kulunud mustkunstitriki naivistlikult lihtsast esitusest ja tänu sellele võrratule lõpufilmile jäi tervest kogumikust hea mulje. 4/5

Näkineiul on merekarpide all rindade asemel kihvadega suud. No ei olnud väga naljaks ega fantaasiarikas nali.

Infestation

Infestation - Kyle Rankin 2009

Põhimõtteliselt sedalaadi õudusfilm kus mõned muutuvad zombiedeks ja mõned mitte ning siis proovib grupp inimesi ohutult linnast välja jõuda, kusjuures mõned neist on puretud ja hakkavad ise ka zombiedeks muutuma. Ainult, et zombiede asemel on tulnukputukad, mitte just eriti targad, elutruud ega hirmuäratavad. Ja on kangelane ning kangelanna kes huumorit ja actionit segades püüavad putukatekolooniaga 1:0 teha. Laisa mehe horror, võib ühe silmaga magada ja teisega piiluda. 2/5

Poster annab filmist koomilisema pildi kui asi seda tegelikult oli.

Tolmunud Mesipuu album "Puusse panen" mp3 kujul netis tasuta jagamisel

Tolmunud Mesipuu debüütalbum "Puusse panen" anti välja oma kulude ja kirjadega ja tänu sellele on võimalik Creative Commons´i litsensi alusel muusikat kõigile huvilistele neti teel tasuta jagada.
Tõmmake alla, kopeerige sõprade jaoks ja laadige taas üles erinevatel torrent trackeritel ning P2P failivahetus keskkondades. Kõrvetage CD-le, kuulake arvutist või oma mp3 mängijast. All asuvat MediaFire´i download linki jagage erinevatel muusikasaitidel, blogides ja foorumites. Keelatud on muusikat ilma tegijate loata kommertseesmärkidel kasutada, kui vaja võtke palun Tolmunud Mesipuuga ühendust.

Rar. pakk sisaldab:

Tolmunud Mesipuu album "Puusse panen" mp3 320 kb/s
Plaadi kaanekujundus ( Aadam Kaarma ) jpg.
Foto CD kaanest ( Aadam Kaarma ) jpg.
Tolmunud Mesipuu logo ( Heiki Lepist ) jpg.
Foto sisekaanest ( Aadam Kaarma ) jpg.
CC promokuva "Copy me" gif.
2 bändi kontsertfotot ( Allan Amberg ) jpg.
Tolmunud Mesipuu grupifoto ( Allan Amberg ) jpg.
Tolmunud Mesipuu CD infofail txt.

ja boonusena lugu Ainus poeg demoversioonis mp3 320 kb/s

Tasuta allalaadimise link:

Tolmunud Mesipuu album MediaFire´i kaudu

Kontakt:

Tolmunud Mesipuu MySpace
puumees@gmail.com

CD müügil:

Tolmunud Mesipuu Nailboardis

Tolmunud Mesipuu albumi "Puusse panen" arvustused:

Trash Can Dance
Eesti Ekspress
Ghosts and Corpses

Hoidke Eesti raskerocki underground elujõulisena!


Puusse panen CD album by Tolmunud Mesipuu is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial 3.0 Unported License.

Foto Allan Amberg.

Summer of '42

Summer of '42 - Robert Mulligan 1971

Film põhines kirjanik Herman Rauche´i noorpõlvemälestustel ning 1942-l aastal Nantucket´i saarel kogutu põhjal, tema esimesest armastusest ja suhtest endast kümmekond aastat vanema naisega. Armastusväärne draama, kuid kogu filmis ette näidatud loost põnevam on minu arust hoopis päriselu. Kui film lõppeb kirjaniku ( narratsioon ) tõdemisega, et peale seda sõjasuve ta hiljem oma ihaldusobjektiga ei kohtunud ega kuulnud temast midagi, siis ometigi peale filmi jõudmist kinodesse, naine kirjutas talle ja tundis muret ega noorele poisile liiga valu teinud. Viieteistkümne aastasele võib-olla tõesti valus kogemus, kuid keskealise kirjaniku jaoks pigem tugev emotsionaalne laeng loometöö jaoks. Hea draamafilm. 3,5/5

Private lessons.

Good Arrows

Good Arrows - Helen Grace, Irvine Welsh 2009

Irvine Welsh kaaslavastajana oli süü miks ma selle briti komöödiaga tutvust tegin. Welsh on ju ikka mõnus säga olnud ja eks ka käesolevas filmis leidus neid mõnusaid momente kus kirjanikuhärra kätt tunda oli. Mockumentary stiilis lavastatud lugu snooblikust filmilavastajast kes otsustab linti saada briti tõusikluse hinge kasutades materjalina kohalikku noolevisketšempioni ja tema naise jutte ning tegemisi. Paroodia uusrikaste ja nende labasuse teemal, lisaks kohustuslikke briti elemente nagu heroiin, huligaanid ning pubikultuur. Paari sügavalt musta naljaga, kuid kokkuvõttes keskpärane. 2,5/5

Stsenaristist kaaslavastaja cameo moment.