Thursday, February 12, 2015

Villem Jahu - Live Recording 2012 - 2014



Villem Jahu - Live Recording 2012 - 2014
Trash Can Dance 2015
TCD70

A: Ptarmigan 2012 / Polymer 2013
B: Kodu Baar 2014 / Vorstimäe 2014

Tiraaž 30
Kestus 58 minutit
Hind 4 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

Mul hea tuttav, kes väidab, et tema ei kannata noise´i üldse helikandjalt kuulata, vaid peab seda alati tegema kontsertil, olles niinimetatud helimüüri sees. Minul hoopis vastupidi, sest live´i ajal vaja sajale muule asjale tähelepanu pöörata ning muusika enese kuulamine ei ole mitte seal tegevuste tipus. Villem Jahu on usin esineja, on ju käesolevgi materjal kokku miksitud neljast erinevast kontsertist, kuid mina ei ole ühelegi neist jõudnud ja siiani vaid artisti poolt tehtud salvestiste põhjal pilti peas kokku pannud. Kassetil olevat salvestust kuulates hakkas mu peas jooksma paralleel...ääää...Star Wars´iga. Täpsemalt öeldes Seppo Nunnaneni fännipõhisele audiotööga "Every Dude Likes Noise", kus tutvustati Star Wars´i filmis kuulda olevaid taustahelisid. Selles helitöös oli välja roogitud absoluutselt igasugune SW-i originaalmuusika ning kõik dialoogid ning jäetud alles vaid masinate kriginad, lasermõõkade särisemised, uste surisevad sulgumishelid, kompuutrite piipsatused, Darth Vader´i kurjakuulutav hingamine ja Chewbacca kurvad ulvatused. Kui Nunnanen surus kõik need filmis kuulda olevad hääled ja helid eriti külg-külje kõrval kokku ning sai sedaviisi umbes kaheksa minuti jagu materjali, siis Jahu kontsertsalvestistel on need samad hääled hõredamalt heidetud, kuid sa leiad need, tunned ära. Loomulikult saan ma aru, et mu aju hakkab vingerpussi mängima ning helisid minu mõttele sobivamaks vormima, kuid just see ongi ju noise´i puhul nii lahe, et võid saundi abstraktsusel lubade oma vaimusilmas kõike teha, moonduda ükskõik milleks, ükskõik milliseks. Villem Jahu heliimprovisatsioone lava ees kuulates ning artisti pilguga jälgides on aga kõik hulga kontsentreeritum, juba mingitlaadi raamidesse valmis asetatud ning vaevalt läheksid mu mõtted sel juhul George Lucas´e loodud maailmate manu. Võib-olla avaksid mõtted teisi huvitavaid kambreid, kuid kohe kindlasti liiguksid nad paar korda baarileti ja suitsunurga suunas.
Meediana on kasutatud C60 läbipaistvaid, niinimetatud prison clear (USA vanglate standart, kus salakauba sisseveo piiramiseks on vanglates lubatud aid täiesti läbipaistvad helikassetid)), kassetikorpuseid. Tavaline läbipaistev karp. Vaheleht prinditud läbipaistvale grafokilele ning A ja B pool on paika pandud kassetikruvide järgi, sest umbes 90% ulatuses on kassetikruvid alati kasseti A poolel. Muusika autor Villem Jahu va. B1, kus on kaasategev ka Juhan Vihterpal. Kassett on limiteeritud kolmekümnele koopiale.

Tuesday, January 20, 2015

Noise School

Noise School
Trash Can Dance 2015
TCD69 kassett

A:

POON VS. TONT - Robustne ja primitiivne 1:13
THREES AND WILL - Kinjika Died On The Fifth 4:18
VIRU REALIST - How Does It Affect Me In Far Future 23:40
TAHM - Penetration Park 5:34
FRODEEVO - Lumi/Kuulame kuulame/Lame kuu 0:54
GOEBBELS AND THE PLASMAMAMMOTHS - Xipe Totec Comes 4:04
EDASI - Kriegshertze Und Volkemörde In Den Letzten 150 Jahren 4:30

B:

ASIAN LIGHTS - Indian Nights 8:56
POON - Elagu absurd 3:30
KAAREL MIHK - Taht 7:20
JAKOB ROSIN - Car Wash From Inside 9:08
PROJEKT UNISON - Camshaft 2 7:29
OUDEIS - Noise In Itself 4:23
МЕДИТАЦИЯ - Дверь закрывается 4:53

Tiraaž 96
Kestus 87 minutit
Hind 3 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.


Poon´i ja Tondi avaloo koha pealt oli mul koheselt selge, et sellest tuleb kogumikku alustada, on neil ju träki nimeks ja teemakski parodeertivalt "Robustne ja primitiivne" ning eks selle alla võib laias laastus paigutada kogu kassetil oleva materjali. Robustselt ja primitiivselt on kogumik ka kokku pandud, nii lugude valiku kergekäelisuse, mõnede artistide vägivaldse noise´i sildiga leibeldamise kui ka kassetimasteri tehnilisuse läbi. Esialgne plaan oli võtta artistidelt päris pikad lood nii, et kogumikule oleks paigutunud poole vähem muusikapalu, kuid lõpuks tuli vaid Viru Realisti loomingust üle poole kassetikülge hõlmav träkk ning ülejäänud lugusid noppides ei pööranud ma enam kestustele tähelepanu. Samuti ei hakanud ma ühegi artisti loomingut terasema silmaga läbi kammima, vaid kopi-pastisin eraldi folderisse neid träkke mis esmaselt meelde tulid, mulle enesele paremini kõrva olid jäänud. Suuremat tähelepanu pöörasin Asian Lights´i le, sest tema loomingut sai võetud just selle kogumiku tarbeks salvestatud 3 looga audiokassetilt ning EDASI puhul, kus eesmärgiks oligi leida vana avaldamata materjali hulgast mõni sobilik. Mõlema puhul oli valikuku tegemine 3 träki vahel ja neid sai õige otsuse tegemiseks mitmeid kordi läbi kuulatud. Suurt tähelepanu ei pööranud ma lugude asetusele, sättides paika vaid mõlema külje lõpulood, kuhu tahtsin rahulikumat südamlikumat muusikat ning kuna Asian Lights sai faili asemel salvestatud kassetilt, siis lindistamise mõttes lihtsaim oli seda asetada B külje algusträkiks. Ütlemn siis nii, et vaid kasseti mõlema külje algus ja lõpulood sai suurema tähelepanuga paika asetatud. Pead ei vaevanud ma ka helikõrguste täppis kruttimisega ning iga träki puhul heelbli tõstmise-langetamise asemel võtsin kuldse keskmise, mis küll üldmuljes jättis mõned lood valjema, mõned vaiksema heliga. Tõenäoliselt kostub see välja kõige paremini Jakob Rosina autopesulas salvestatud field recording träki puhul, kus vahepeal pead heli tabamiseks kõrva pingutama ning siis taas, kui pesula harjad mikrofonile lähenevad, on tunne justkui tungiksid plastikharjased oma kraapivas valjususes lausa läbi kõlarimembraani. Kuna üsna koheselt oli selge, et kõik artistid peale ei mahu ja seetõttu tuleb teha ka teine samalaadne kogumik, siis ei lasknud ma ennast ka häirida valiku tegemisel, et keda võtta ja keda jätta. A poolele rohkem kitarride toetatud mussi ja B poolele masina oma, ainsaks piiranguks lindi külje 45 minutiline kestus.
Meediana kasutasin TDK D tüüpi C90 kasseti sorteeritud ning taaskasutatud linte ja siinkohal tänu kõigile kes mulle oma vnu kassette kinkinud on. Mitmedki ilusa muusika artistid on nüüd asendatud inetu muusika artistidega, he he! Kassetikarbid samuti valdavalt taaskasutatud TDK õhem slim, aga hulka sattusid ka mõned Maxelli samalaadsed tumedalt toonitatud karbid. Vaheleht on värviprindis 300 grammisele paberile ning värvilise digiprindi masinast on tulnud ka kleebised. Kaanel oleva, Rahandusministeeriumi kujutava, foto autoriks on Airi Leonidov.

Thursday, January 15, 2015

Khurdhost - Under the Oath of the Old Oak

Khurdhost - Under the Oath of the Old Oak
Trash Can Dance 2015
TCD71 kassett

1. Creepy Pagan Night 01:41
2. Lean Years 04:48
3. Under the Oath of the Old Oak 03:46
4. Set Out for a Place in Valhalla 03:50 

Tiraaž 36
Kestus 14 minutit 05 sekundit
Hind 3 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.


Hiljem taipasin, et thrash metalist otsisin ma hardcore punki. Siis tuli death ja siis tuli black metal, aga minu hardcore´i lembus oli sellel hetkel leidnud selle monotoonses belgia uues biidis, järgnenud EBM-is ja ameerika industriaalis. BM näitas sel ajal mu jaoks ühelt poolt koomiliselt teatraalset külge, teisalt aga justkui sektilikku kinnist ringi, kuhu niisama uudishimu rahuldama ei tulda. Alles aastaid hiljem tuli BM mu ellu, alul töökaaslase innustuse najal ning siis kohe tänu Mihkel Kleisi taas tärganud huvile. Viimane asus oma avastusi neti teel tutvustama ja ei olegi imestada, et minu maitset hakkas teda järgides kujundama hoopis veidrama kõlaga eksperimentaalsem või siis primitiivselt karm BM. Nüüd ma nägin bläkis küll seda punki, seda hardcore´i ja ka tuima biidi võlu. Käesoleva salvestise kohta kuulsin samuti soovitust Kleisilt, kes nimetas "Under the Oath of the Old Oak´i" parimaks black metalik mis eestis kunagi tehtud. Ma ise nii julgelt ei väida, sest eesti mussi kollektsineerides on kuulatud ka paljusid traditsioonilisemaid BM albumeid, mis mulle väga hinge kleepunud, kuid EP materjali lummus haaras ka mind. Ja siin nagu Tankisti puhulgi on mind köitvaks teguriks nooruslikust entusiasmist loodu, südamest tulnud tahtmine teha kurja muusikat. Kas 15 aastasel salvestajal oli see viha päriselt hinges või püüdis ta seda lindistamise ajal võimendada, ei oma lõpuks tähtsust, sest vanusest lähtuvalt ei ole sa nagunii ühelgi hetkel fake, vaid võtad kõike hingega. Sekundaarseteks jäävad ka pillimänguoskus ning tehniline seade, sest lõpuks kõlab tehniline black metal sama vääralt kui tehniliselt tasemel punk rock. Lõpetuseks mainin, et kui Khurdhost´i "Under the Oath of the Old Oak" salvestati nüüdseks 10 aastat tagasi ja oma viimase bändi kohta on artist öelnud, et sedalaadi muusikat on ta alati teha tahtnud, siis täna hommikul kuulates esimesi ja viimaseid salvestisi paralleelselt, on märgata arengut, aga samas ka siiani kõrva torkavaid sarnasusi.Tõsi9, seda punk  rock´i mille ümber mu maailm siiani paljuski keerleb, uue materjali hulgas ei leia, debüüdilt aga küll. Meediana taaskasutatud musta korpusega C40 kassetid, karp musta põhjaga. Vaheleht mustvalges digitrükis 300 grammisel paberil.

Friday, December 12, 2014

Tankist - Mortuary



Tankist - Mortuary
Trash Can Dance 2014
TCD68 kassett

1. At The Gate  3:52
2. Mutilator   3:20
3. Doom   3:12
4. Death Division   6:37
5. Mortuary  3:21

Kuula ja osta digitaalselt!

Tiraaž 30
Kestus 20 minutit 34 sekundit
Hind 3 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

Käesolev reliis on alguse saanud bändilogost. Nägin Tankisti logo ning koheselt viis see mind õigele lainepikkusele, et parimate tulemustega vastu võtta need viis demolugu. Thrash metal, isegi brutal thrash metal, nagu bänd end ise märgib. Thrashi puhul on muidugi kõik alati oldschool ja seda piirini kus selle väljendi kasutamine tundub juba naeruväärne, kuid ei saa minagi seda vanakooli leibeldust peast välja, sest demo tõesti kõlab nagu oleks see salvestatud kaheksakümnendate lõpul. Ei räägi ma saundidest ega tehnilisest küljest ja kindlasti kohe mitte sellest justkui oleks bänd taotluslikult sinna suunas rihtinud, vaid fiilingust mida need viis demolugu kuulates tekitavad. 100% oldschool thrash demo, väga ausad ja väga hingega tehtud lood. Isegi natuke hirm, et kui demofaasist jõutakse korraliku stuudiosessioonini, siis esendub emotsionaalsus tehnilisusega ning südames pulbitseva noorusliku innu asendavad tehislikud atribuudid, joonlauaga sätitud seaded ning kohustuslikud "kellad ja viled". Demol on aga kõik täpselt nii nagu üks trotslik noor bänd oskuste ja teadmistega, aga kõige enam oma armastusega thrash metal muusika vastu, teha suudab.
Tankisti demokasseti kujundus on ist TCD ajaloo jooksul kõige enam muutusi läbi elanud reliis. Alustasin ideega, et kassetiümbris võiks samuti välja näha nagu välismaal kaheksakümnendate lõpus ja meil üheksakümnendate alul seda tehti, kuid alul järgisin liiga palju bändi enese poolt reliisitud CDR-i kujunduselemente ning viskasin sisse ka nende poolseid ideid. Prindid olid juba valmis, kassetid pea pakendatud, kui huvi tundis muusikakriitikust sõber ning järsku taipasin, et temale ma küll valmis kujundust oldschool thrash metal bändi demokujundusega pakkuda ei tihka, näeb asjatundja ju kohe kõiki stilistilisi vääratusi. Täitsa puhtaks lehte siiski lükkama ei pidanud, asendasin kaanel oleva pildi enese joonistusega ning rookisin välja mõned hilisemad, alles black metali võidukäiguga märgilist tähtsust saanud sümbolid ja detailid. Minu arust õnnestus teisel korral (koos kujunduseskiiside ning sätitud prooviprintidega kuuendal-seitsmendal korral) paremini, kuigi täiesti vanakooli vahelehest jäi vajaka ka nüüd. Ei jaksanud ma otsida vana tahmaga töötavat xerox-koopiamasinat, vaid lasin õrnalt prindidefekti lisada digitaalselt ning samuti paaril korral võimendada digitöötluses ebasümmeetrilisust ja paari väikest näpuapsakat. Lõpuks loobusin ka ühepoolsest prindist, sest print vahelehe mõlemal küljel pakkus visuaalselt täiuslikumat tunnet. Samasugune kompromissile minek toimus ka mustvalge prindi tonaalsuse valikus, kus lõpuks must pea süsimustaks keeratud, kuigi paarikümne aasta tagused demod olid pigem sinna häguse hallika tooni suunas kaldu. Viimast kompenseerin natuke sellega, et hõõrusin kassetikarbid liivapaberiga tuhmiks ning nüüd kumab vaheleht läbi selle hallika, kulunud vana ning ebakvaliteetsena. Mustvalge digiprint 100 grammisel paberil ja kleebisel, kassetid C42-C46 läbipaistva korpusega. Võrreldes bändi enese poolt välja lastud "Mortuary" CDR versiooniga, on träklist isiklikust maitsest lähtuvalt ümber paigutatud.

Thursday, December 04, 2014

Darkside - Spacestation


Darkside - Spacestation
Trash Can Dance 2014
TCD67 CDR

1. Rock It    4:23
2. Spacestation   3:59
3. Breakdance Party   5:15
4. Sick In The Bus   3:05
5. Asteroid    5:26

Tiraaž 50
Kestus 22 minutit 20 sekundit
Hind 5 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

See on see tunne, et oled just diskid prindist ja duplikatsioonist jkätte saanud, pistad ühe plaadi auto plaadimängijasse, sõidad ja naudid ning kui garaaži keerad, siis kuidagi ei tahaks autost välja astuda, vaid kuulata mussi veel ja veel.*  Nihelesin natuke, asetasin sõrmed juba süütevõtmele, et mootor välja keerata ning tuppa minna, kuid ei saanud. Pidin kuulama. Pidin kuulama veel natuke järgmise loo algusest samuti ja siis veel natuke. Olin ju lugusid varem mitmeid kordi kuulanud soundcloudis. Olin kodus träklisti kokku pannes nii ja naapidi neid lugusid mängitanud, aga kordagi ei olnud Darkside sedavõrd hästi kõlanud kui betoonist keldrigaraažis säravate päevavalguslampide all. Darkside´i viie looga EPon minu kõrvade jaoks alati olnud muusika kus segunevad kõik arcade-halli helid - mänguautomaatidest kostuvad piiksud ning 8-bit meloodiad, saali kõlaritest purskuv kaheksakümnendate popmuusika, videomängurite walkman´ites lindilt tuleb nerdide hingi puudutav süntesaatoriklassika ja laes asuvast televiisorist lõputult käiatavad VHS-id ulmeliste B-filmidega. Keegi mängusaali nurgas demonstreerib sõpradele oma räppimise oskusi, keegi tutvustab uut tarka Casio taskukalkulaatorit ning helilisele paablile annab oma tooni isegi lauanurgale unustatud plakkpurk Pepsit. Artist ise, kes näiteks juba lasteaias proovis mudilastega "organiseerida" techno-rave´i ja varateismelisena unistas analoogsüntesaatoritest, on oma inspiratsiooni ammutanud küll rohkem üheksakümnendate teises pooles populaarsust nautinud elektrofunki uuest lainest, kuid minu jaoks jäävad need raudvaral loodud elektrolood alati kaheksakümnendate peegelduseks, imeilusaks nostalgiaks. See on see lummus mis mind artisti loomingu ülge liimib ning ei lase kohe aotost tuppa tormata, vaid sunnib kuulama veel natuke. Ja siis veel.
Meediana on kasutatud tuhmhalli CDR toorikut millel kollase ning rohelisega värviprint. Plaat asetatud spetsiaalsesse roheliselt toonitatud läbipaistvasse jewel case´i ning vahelehtede puhul kasutatud digitrükki 250 grammisel ning 120 grammiselt kollasel (corn yellow) paberil. Kujunduse loojaks on Ivo Liidemaa, ehk Aamen.

* - Autos kuulatud plaat jäigi autosse ning seetõttu viis artist koju Tartusse ühe ilma plaadita tühja karbi, kuna kogemata suskasin selle autorieksemplaride hulka.

Friday, November 28, 2014

Misha Mishajashvili - 2013


Misha Mishajashvili - 2013
Trash Can Dance 2014
TCD66 kassett

1. сила 04:45
2. под гусеницы 02:52
3. Страдания Джоханне 02:00
4. недостаточность 01:46
5. усилие 03:22

+ bonus track

6. malenkov7 3:01

Download - Lae alla!

Tiraaž 26
Kestus 18 minutit 1 sekund
Hind 3 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.


Kirjutasin Müürilehe noise-scene artiklis järgnevalt: "Nagu mujal, nii mängitakse ka Eestis identiteediga, kasutatakse varjunimesid ning väljamõeldud elulugusid. Ma kahtlen siiamaani tugevalt, kas Misha Mishajashvili ikka on päriselt Lasnamäe elanik või hoopistükkis mõne välismaalase, aga miks ka mitte kas või mu oma sõbra konstrueeritud nali. Internet isiku tuvastamisel ei aita, autoriplaatide saatmiseks artist aadressi ei anna ning meilivahetuski temaga on olnud sedasorti, et kirjutan pikad kirjad ning siis tuleb mitmeid kuid hiljem, või pikima vahega üks aasta, napp paarilauseline vastus. Aga mulle siiski meeldib mõelda, et Misha Mishajashvili on eesti artist, sest tema muusika, müra sisse uputatud bongod, vene õigeusu kiriku koorilaulud ja Nõukogude Liidu kuulsate kommunismiehitajate propagandakõned on lihtsalt niivõrd hea tundega tehtud, et seda oskust ei tahaks võõrastele jätta" Uue Misha kassetireliisi saamiaseloost võiks veel lisada, et 2013 saatsin talle meile küsimusega, et kas tema albumite "2011" ja "2012" materjli võib panna duubel CDR-ile ning kas leidub ka järsku sahtlipõhjas boonuslugude jaoks materjali? Vastus saabus tõesti aasta hiljem ning autor viitas käesolevale materjalile kui boonusträkkidele. Panin need 2013 valminud lood aga täitsa eraldi kassetile ning boonusena juurde vaid 2012 valminud loo "malenkov7", mis siiani oli kuulatav vaid "Estcon" kogumikult.
Kujunduses on järgitud varasemate kassettide ning artisti enese minimalistlikku stiili, träkinimed on võetud otse failinimede pealt. Meediana taaskasutatud C40 läbipaistva korpusega kassetid millel mustvalge kleebis. Karp musta seljaga Lara toodang, vaheleht 250 grammisel paberil mustvalge digiprindiga. Kassett on limiteeritud 26-le eksemplarile. Sama salvestis on kasseti mõlemal küljel.

Tolmunud Mesipuu - Tõhus toimeaine kvaliteetne õhtu kahele


Tolmunud Mesipuu - Tõhus toimeaine kvaliteetne õhtu kahele
Rist ja Viletsus 2014
CD ja vinüül

1. Kuningas siig
2. Viltused lauad ja pihutäis naelu
3. Meister Laur
4. Vahi torni
5. Ondatranahad Jeesusele
6. Traditsionaal
7. Maguspea ja Mõrupea

Kui Tolmunud Mesipuu on end ikka naljatamisi armastanud märgistada happekantri tegijateks, siis uue plaadi kuulamise ajal ei soovitaks küll kellelegi LSD-d keelele tilgutada, sest album on algusest lõpuni üks külm sombune lootusetu teekond. Korraks küll pakub, tänapäeva mõistes EP mõõtu albumi, keskohas asetsev "Vahi torni" naasmist kõrbelisema riffi manu, kuid muus osas püsitakse meeleolult lumistel, raagus metsaga, kaljunõlvadel. "Tõhus toimeaine kvaliteetne õhtu kahele" on justkui revival westerni soundtrack mis viib kuulaja talvisesse Apalachia mägedesse, paikadesse kuhu ei pääse ligi ei ATV-d, mootorsaanid ega maasturid, vaid kuhu tagakiusatud hing põgeneb hobuse turjal, sadulakotis sool ja peekon ning küljekabuuris rippumas wincester nina kapjade suunas. Kantri meth´i kuningriigis, kus klannikuuluvus maksab rohkem kui numbrid pangaarvel ning püssi ja pussi poolt tekitatud haavad omavad enamat kaalu riigi poolt antud nimetustest autasudest. Armu ei paluta, sest armu ei anta ning pessimistlikud, kohe kindlasti traagilised ning surma tähistavad, helid kostuvad samuti Tolmunud Mesipuu moodsa kantrimuusika albumilt. Moodsust helipildile lisamas kompositsioonide haprus, murenevus ning abstraktsuseni lähenev ülesehitus, kantrit seevastu aga toonitab lisainstrumendina sisse toodud ning imehästi haakuv viiul. Minu jaoks kahe eelneva albumiga võrreldes päris suur samm edasi teises suunas, sealt kõrvaltee kaudu, kuid teisel ja veelgi enam kolmandal kuulamiskorral on Tolmunud Mesipuu juba selgelt ära tuntav ning seetõttu vaid siiras rõõm, et bänd on suutnud piisavalt muutuda ning pakkuda üllatusi, jäädes samas aga ikkagi iseendaks. Kui järgmise aasta alguses 2014 muusikaauhindu välja jagatakse, siis minu arust peaks uus Mesipuu plaat kindlasti kantri katogoorias esindatud olema. Kasvõi seetõttu, et näidata kivistunud muusikutele milline üks avar bluusi ja drone´i sugemetega modernse country kollektiiv kõlada võib.Kiitus ka kaanepildile!

Monday, November 24, 2014

Aamen - Halloo Halo


Aamen - Halloo Halo
Trash Can Dance 2014
TCD65 CDR + kassett

Disc:

01. Rocer 0:59
02. Untitled 1:05
03. Occupid 1:08
04. Titled 1:18
05. Tracko 1:48
06. Dreamface 2:14
07. Klever 2:22
08. Kosmu 2:36
09. Sceptsect 2:40
10. Trans 2:55
11. Flowr 2:56
12. Tolmud 2:59
13. Leier 3:00
14. Prutal 3:07
15. Experient 4:24
16. Papist 4:59
17. Cleancity 5:20
18. Rearfear 5:20
19. Vorbital 6:33
20. Muxuxum 10:30
21. Purtsum 11:20

Kassett:

A:

01. Rocer 0:59
02. Untitled 1:05
03. Occupid 1:08
04. Titled 1:18
05. Tracko 1:48
06. Dreamface 2:14
07. Klever 2:22
08. Kosmu 2:36
09. Sceptsect 2:40
10. Trans 2:55
11. Flowr 2:56
12. Tolmud 2:59
13. Leier 3:00
14. Prutal 3:07
15. Experient 4:24
16. Papist 4:59

B:

01. Cleancity 5:20
02. Rearfear 5:20
03. Vorbital 6:33
04. Muxuxum 10:30
05. Purtsum 11:20

Tiraaž kassetil 40 ja CDR 50
Kestus 79 minutit 42 sekundit
Hind 3 eurot mõlema eest ja 2 eurot kasseti või CDR-i puhul
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.


Aameni puhul kuulen ma ikka siit ja sealt, et keegi kurdab justkui on artisti looming liiga kaootiline, ei oska ühegi stiili alla asetada ega ühegi vaatenurga pealt seda objektiivselt hinnata. Tõsi ta mingil määral on, sest kui panen kokku mõnda kogumikku ning mul on vaja leida selle jaoks Aameni lugu, siis sobiliku träki leiab kiiresti, sest mehel muusikat ju seinast seina, kuid alati jään muusikapala teiste loomingu vahele paigutades mõtesse, et kuis kuulaja seda tajub, sest mitte ükski pala ju tegelikult ei anna artistist aimu. Ükski träkk eraldi ei aita luua mingit kuvandit millega aamen tegeleb, mis teda huvitab. Kerge on muidugi autori enda huuleheitmisega kaasa minna, et elektripiiks ja digitaalpuuks, aga õige naudingu saamiseks peab üle olema igasugusest loogilisuste otsimisest, žanrimääratlustest ning püüdest mõista kas see muusika on nüüd tehtud naljana või hambad-risti tõsidusega. Ma nüüd ise teen pattu eelneva jutu vastu väites, et Aameni uus üllitis on komponeeritum ning seeläbi tõsisem muusikategemine, kuid kindlasti ei pea see paika, sest nii kireva paletiga kunstnik ei saa ju pelgalt halli sombust ilma lõuendil kujutada.
CDR´i puhul kasutatud hõbedast mattpinnaga toorikut millel on digitrükk. Vahelehed mustvalges digiprindis, karp taaskasutatud standartne jewel case. Kasseti puhul on meediana kasutatatud recycled Sony HF, Konica XR ning Maxell UR C90 helikassette, sekka paar Raksi toodetud linti. Ümbris on kassetil 250 grammisest mustvalge digiprindiga kartongist, kleebised samuti mustvalges digiprindis. Kasseti puhul boonusena "hästi ära peidetud" boonusträkk. Lood on nii diskil kui kassetil Aamenile omaselt kestusejärjekorras, alustades kõige lühemast.

Monday, November 10, 2014

Poon - Risti

Poon - Risti
Trash Can dance 2015
TCD63 kassett

01. Luuuurija bluus
02. Elagu absurd
03. Mu unistuste tiburull
04. Rohkem lambaid
05. Imesid ei sünni
06. Märjad mõtted
07. Empaaria
08. ...
09. Ega sa surnud ei ole
10. Risti

Tiraaž kassetil 30
Kestus 27 minutit 24 sekundit
Hind 3 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

Pooni uus materjal. Seekord selline ilus, et võta või kolm träkki välja ja reliisi singlina. Need kolm lugu on "Elagu absurd!", "Imesid ei sünni" ning "Märjad mõted". On teised juba lausa poplugude moodi. Või jah, mis ma siin udutan! Poplugedena kindlasti vaid minu kõrrvade jaoks, sest ega tegelikult ei ole Poon ennast abstraktsest noise´ist välja murdnud. Ega ta tahage ja ega mina seda ei ootagi. Ma olen rohkem kui rahul sellega, et Poon ikka veel leiab aega oma heliveidrate kompositsioonide kokku panemiseks ning pakub iga uue reliisiga midagi uut. No kasvõi neid kolme lugu mis tunduvad ... oeh aeh jah, suisa popmuusikana. He he!
Meediana on taaskasutatud C56 - C60 läbipaistvad kassetitoorikud millel on värviline kleebis. Vahelehed on värvilises digiprindis 250 grammisel paberil ning kassetid on firma Lara poolt pakutud musta seljaga kassetikarpides. Tiraaž 30 kassetti.

Friday, November 07, 2014

Kirik - Kirik


Kirik - Kirik
Trash Can Dance 2014
TCD62

1. I
2. IV
3. III
4. II
5. V

Kuula või osta digitaalselt

Tiraaž kassetil 50
Kestus 43 minutit 21 sekundit
Hind 3 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

Kiriku kasseti vahelehel on mahukas tekst, kontseptsioon (autor BadGod) kiriku muusikalise sõnumi kohta. Lugega ja mõelge omi mõtteid mis tekivad, aga mina isiklikult lähenen teist moodi. Minu jaoks on Kiriku muusika (autor Thon) kirikutest väga kaugel. Kaugel ristiusust, kaugel igasugusest religioonist. Mina kuulen selles hoopis tolkienliku fantaasiamailma helisid, kuulen eepiliste lahingute kaja, stagneeruva ja hääbuva haldjarahva kaebelauli mineviku sära tagasiihaldamisel, möödanikku kiirelt unustava inimrassi raudse jõuga edasimarssi ning mäekollide musti salaplaane sepitsusi, mis kahjuks enam kunagi teoks ei saa. Minu jaoks on kirik muinasjutulise maa muusika. Kurb, aga samas ülev. Hävinev, kuid ikkagi majesteetlikust säilitav. Ilus närbumine, kangelaslik surm. Tuhk. Varemed. Söed mida enam leegiks ei puhu.
Kasseti puhul on kasuatud valge korpusega C90 virgin tape´i mille mõlemal küljel on värviline kleebis. Karp tavaline läbipaistev, kuid kaetud kleebisega. Vaheleht mustvalges digiprindis. Sama salvestis on kasseti mõlemal küljel. Tiraaž 50, millest müügiks 30 eksemplari. Kasseti puhul tõstsin digiversiooniga võrreldes lood oma maitse järgi ümber, et anda albumile natuke teine kulgemine. Kiriku logo autor on Pagansorts, masteri tegi Gates.