Fox Legend

Ling hu - Ma Wu 1990

"Hiina kummitusloo" tuules vändatud filmilugu, ehk siis mainitud filmis tao-munka mänginud Wu Ma püüe millegi sarnasega välja tulla. Tavaliste kummituste asemel kujumuutjad deemonrebased, aga on olemas taoist, seekord siis rebasekütt Jahikuningas (lavastaja ise kaamera ees), on natuke opakas kutt keda kütt õpetama peab, on oma ema mõjuvõimu all kannatav heasüdamlik deemon, kaunid meelad momendid ning isegi sarnane heliriba kust otse loomulikult ei puudu rütmikam dao-lugu. Ilmselge koopia, aga ikkagi lõpuni välja nauditav, sest hea topaka nalja üle võib teist korda naerda ning wuxia ja hiina kummituslugude žanris on kordamine pea reegliks ning hinnata tuleks oskust ette määratud teemade oskuslikku kasutamist. Fox Legend sai sellega väga hästi hakkama, jäädes küll alati oma eeskujude varju, kuid olles ise samuti tõupuhas traagikanootidega fantaasiajant. 3,5/5

Meister Wu Ma suri 4. veebruaril 2014.

Spiritual Trinity

Ren gui shen - Min Kan Ng 1991

Ching-Ying Lam taas oma tavarollis, ehk siis kartmatu deemonikütina, aga temast paremini tuli filmis esile hoopis tema venna, mõnusa paksukese Kent Cheng´i roll. Viuimane oli abiellunud kuulsa kummitusepeletaja kunagise pruudiga ja siis higistas ning puhkis kartes, et koju naasnud vennas talt naise röövib, kui kunagine vastastikune armastus taas lõkkele lööb. Nii armas, ise paras hoorapurikas, aga konkurenti tajudes kohe kõva perekeskne mees. Seal see koomika oli, muidu labasem jant ning päris tüütuks veniv vägikaikavedu ühe ulaka deemoniga. Sekka natuke romantikat hea kummituse ja perepoja vahel.2/5

Taoist Lam Ching-Ying ühes tütrega kummitustele säru tegemas.

The Haunted Cop Shop

Meng gui cha guan - Jeffrey Lau 1987

Minu taaskohtumine kunagise suure lemmiku, ehk hiina kummituskomöödiaga žanriga, ei olnud just kõige edukam. The Haunted Cop Shop oli kodumaal üsna edukas kinolugu ning sellel on hulgaliselt fänne, kuid mind püüdma ei ole mõtet tulla, sest žanrist on ikka kottide kaupa ägedamaid kinolugusid ning Wong Kar Wai nimi stsenaristina ega Jeffrey Lau oma lavastajana, ei lisa midagi. Stsenaarium vaimuvaene justkui pohmellis peaga punnitatud haltuuraots, film ise tavastandarteid järgiv jant ning mitte see HK jant mille üle kinoaustaja rõõmurõkatab, vaid labane lollitamine kulunud sketšidel. Samuti veab taset alla euroopalik vampiir. Kui üldse miski kummituskomöödiat rikkuda saab, siis see on hiinamaale importitud draakula ühes keebi ja kirstuga. Hiina vampiir teeb alati tuju heaks, lääne oma aga on nii sobimatu, et kohe häbi vaadata. Ses mõttes muidugi lahe, et läänelik vampiir tegi taoistist maagiga kohe üks null ära, ei lasknud end loitsudel kammitseda, ega pühadel instrumentidel siduda, vaid rebis riks-raks käe otsast. Aga jah, see võitlus, no nii 3 minutit, oli filmi ainus nauditav osa. 1,5/5

Ghosts Galore

Man tian shen fo - Hsia Hsu 1983

Kitaiskaja komedia. Slapstick ja lollitamised, ehk kõike seda mida vaja. Sekka veel natuke võitluskunsti ja romantikat. Selline tavaline klassikaline - ei otseselt hea ega samas ka halb. Jama oli veits nende jaapanlastega kes filmis siis halba tegelaste poolt etendama pidid, sest ega see japside ninja-värk ning maagia eriti hästi hiina filmi sobi. Seekord oli igal juhul selline tunne, et mõnus lahe kummituskomöödia kõikide žanri rumalustega, aga siis hüppavad järsku puu otsast ninjad kaela, löövad ühe peategelastest kohe maha ( rahu, ainult rahu, ta tuleb kummitusena tagasi) ja seoses sellega kaob justkui see õige essents ning film muutub koheselt igavamaks ning tavalisemaks, kuigi jaapanlased hiina kummituskomöödioas peaks olema ju originaalne lüke. 3/5

Mr. Possessed

Chuang xie xian sheng - Jing Wong 1988

Noor, oma boyfriendi hoolimatust käitumisest solvunud, neiu kohtus peal viisaka ja viksi kutiga, kuid viimasega käis kaasas selline tobe needus, et kohe kui noormees mõne tüdrukuga semmima hakkab, puutub vallatleva poltergaisti vormis asjasse needus ning rikub kõik ära. Rikkast suguvõsast (seda toonitatakse pidevalt, kuigi pere elab justkui suvalises Lasnamäe korteris) ei ole siiani naist näpuotsagagi puutuda saanud, kuid nüüd tuleb mängu armastus ning koos noore neiu, ema, sõprade ja taoistliku preestriga, otsustatakse ebameeldivalt painavast deemonist vabaneda, et saaks vabalt seksimõnusid nautida või kasvõi niisama vastassugupoolt musitada. Selline Hong Kongi jant ühesõnaga. 2/5

Natuke oli nalja ja natuke topskim romantikat, kuid kahjuks oli monster-actionit vaid näputäis.

Mad Mad Ghost

Huang jin dao shi - Billy Chan 1992

Naljakas kuidas näitleja Ching-Ying Lam on leidnud enesele rolli kus ta taas ja taas üles astub nii, et nähes teda kellegi teisena kui taoistliku kummituste küttijana on pea võimatu, kuigi mehel seljataga sadakond filmirolli. Ka seda filmi tutvustatakse kui taas ühte kummituskomöödiat kus peaosas meister Gao ja kindlasti kindlustati seeläbi kassatulu, sest teist nii kultuslikku meest on Hong Kongis raske otsida. Või mis ma nüüd liialdan, he he! Igal juhul minu jaoks on Lam Ching Ying´i nimi karantii, et kui film pole otseselt hea, siis vähemalt vaadatav. Käesolev oli sinna hea suunas ja seda tänu juustustele lahedatele nutikatele eriefektidele ning tüüpilisele HK kino rumalale lapsikule huumorile, ehk siis täpselt üks selline kummituskomöödia nagu žanr nõuab. Tänud lähevad Metsavaale kes oma eilse blogipostitusega tuletas meelde, et mul veel ghost-comedy lemmikžanrist nii palju nägemata, mistõttu asusingi koheselt käesoleva kallale. 3/5

Ching-Ying Lam aktsioonis.

Spooky, Spooky

Gui meng jiao - Sammo Hung Kam-Bo, Wei Don Lo 1986

Ilmunud vaid VCD-l. Taaskord tuli tõdeda, et rariteetne ei võrdu automaatselt sõnaga hea, sest käesolev linalugu oli ghost comedy mõõdupuu järgi kõvasti alla keskmise. Muidugi on neil pilukatel kombeks, et isegi sitas filmis on paar nii rumalat nalja, et lausa vägisi kisub naerule ja neid leidus siingi, kuid huumoriga ainuüksi ei löö kui stoori ja kemplemiste koreograafia alla arvestust. Hästi tehtud liikuvate laipade ja hüppavate vampiiride komöödiat tahaks aga kangesti näha, viimasest korralikust sedalaadi žanrifilmist on juba aegu möödas. 1,5/5

The Musical Vampire

Yin yue jiang shi - Wilson Tong 1990

Hong Kongi vampiirifilmid on minu jaoks vist lõpematu teema tänu asjaolule, et seda pisižanrit võin julgelt pidada oma lemmikuks kui ka faktile, et neid filme on tehtud nii palju ja sõna otseses mõttes jagub neid vast elu lõpuni. Käesolev oli taas üks hüppavate vampiiride sarja keskpärane teos mille kuldsemaks hetkeks oli kahtlemata vampiiritaltsutajast meistri Ching-Ying Lam´i episoodiline roll. Ainuke koomiline ja lahe koht kogu filmi jooksul, muu oli liiga tavaline. Mõneski mõttes klassikaline jant kõigi vajalike elementidega aga liiga tavaline, seega juba igav.1,5/5

Grandma and Her Ghosts

Mo fa a ma - Siu-Di Wang 1998

Hiina kummituskomöödiad on ikka mu lemmikžanr olnud ja otsustasin seekord siis vaadata üht animeeritud vormis. Kahjuks aga tähendas animatsioon seekord multikat, ehk siis pere pisematele põnnidele mõeldud meelelahutust. Leidsin mõnusaid momente sealt minagi, kuid üldpildis ei olnud tegu põneva ega jkenasti joonistatud looga. Isegi väheke liiga pikk ja veniv, sest arusaadavalt köidavad noori vaatajaid filmis nähtavad monstrumid ja kummitused, kuid neid oli muu jutuvada sees liiga vähe. Mina oma lastele vaatmiseks ei anna, lihtsalt tase on nii tarkade laste jaoks liiga madal. 1,5/5

Deemonlik kass.

Possessed II

Yan gui fa kuang - David Lai 1984

Ma olen küll rohkem Hiina kummituskomöödiate austaja, kuid juhul kui ette satub mõni sealt pärit tõsine horrorfilm, ei pane ka kätt ette. Pean siinkohal nüüd silmas sellist vanemat, just kaheksakümnendatele omaste eriefektide ning rumalustega õudukat, sest kogu see uuem aasia horrorikraam on juba ammu oma ühepalgelisuses südame läikima ajanud. Vanasti aga, hoplaa! Tehti sellist kino mida isegi kõige tõsisema tooniga linaloos saab vaadata vaid itsitades. Kõik need kummivoolikutest soolikat, naeruväärselt lapsik meik, vereduššid ja vanakooli äpardlik gore teevad filmist väärtkino juba pelgalt camp võtmes ning filminauding on kuulsamate nimede puhul pea alati garanteeritud. Possessed´i järjelugu pakkus kõike seda koomilist horrorit, kuid lisaks veel ka korralikku stoorit mida oli huvitav jälgida. Jaburdused ei pandud niisama ekraanile, vaid täitsa hea horrorfilmi vormis kus lisaks põnevusloole oli veel libahunte, kummitusi ja deemoneid inimnahas. Korralikku möllu ühesõnaga. Ekstra tänud aasia horrorelamuse eest lähevad veel internetinime all "cteve" esinevale tüübile, kes oli käesoleva custom uncut versiooni kokku klopsinud ametlikust Hong Kongi ja ametlikust Jaapani reliisist ning lisanud juurde veel vid reklaamtraileris nähtavaid katkeid. Korralik töö! 4/5

Mõnus! Mõnus!

Baby Vampire Vs. The Invincible Shaolin Kung Fu Devil Gang

Shaolin vs Vampire - Gekitotsu! Jiang-shi kozou vs shijou saikyou no Kun-fu akuma gundan - Gordon Liu Chia-Hui 1988

Jaapanlased on ikka südamest kohe fännid kui neile miskit juhtub meeldima. On ju neil kaks soome nimega ja soomekeeles laulvat kohalikku punkbändi (Laukaus ja Poikkeus), sest nad lihtsalt austavad soome kaheksakümnendate hardcoret nii palju. Kuna neile meeldisid ka hiina vampiiridega kummituskomöödiad ja fännide jutu järgi isegi rohkem kui hiinlastele endile, siis otse loomulikult hakati ka neid produtseerima ning käesolev on kuulsamaid jaapani enda hiina kungfu kummitusfilme. Erinevalt hiinlastest, oli japside jaoks aastal 1988 sadalaadi kino videolindile võetud ning ohtralt soolatud ekraanile hüppavate kirjade ning ääremärkustega, nähes välja rohkem nagu sealse maa b-actionid ( näiteks Miike straight-to-video filmid ) kui Hong Kongi udune kulunud pleekinud filmilindile võetud klassika.Jaapanlased olid ka kenasti näpuga järge ajanud ning lavastaja Gordon Liu jaoks välja kirjutanud mida nende vaatajaskond ühest martial art vampiirifilmist tahab ja seega oli tegu mõnusa pudruga kus detaile igast žanrile omasest momendist, kaasa arvatud Chinese Ghost Story paroodia. Koomiline oli vaadata sedalaadi kummituskomöödiat, kuid kõik oli lõpuks second-hand tundega, puudus originaalne võitluskunst ja koomika. Kurioosimina huvitav, kuid muidu keskpärane jant. 3/5

New Mr. Vampire 2 - Vampire vs. Vampire - One-Eyebrow Priest

Yi mei dao ren - Ching-Ying Lam 1989

Õeldakse, et heal lapsel minu nime, kuid seekord ajas mind see segadusse. Oma arust asusin vaatama hiina kummituskomöödiat nimega Vampiir vampiiri vastu, kuid viie minuti pärast taipasin, et vaatan hoopis Härra Vampiiri uusi seiklusi osa 2 mida alles neli-viis aastat tagasi sai kaedud. Kümmekond minutit võitlesin enesega, et kas vaadata edasi või võtta DVD masinast välja ja alustada mõne muu filmiga aga lõpuks lõin käega, las olla. Tegu ju hea rumala komöödiaga, tasub teist topelt või kunagi isegi kolmandat korda vaadata küll. Lõpp vajub ära, kuid muidu igati korraliku maagiaga jampslik teos. 4/5

House - Hausu

Hausu - Nobuhiko Obayashi 1977

No mul teeb kohe tuju üliheaks kui keegi küsib nõu mu lemmikžanri, hiina kummituskomöödiate asjus, eriti veel kui selleks on kamraad Fushi kelle hea filmimaitse lubab loota, et kõik minu soovitused võetakse tänuga vastu ja peale vaatamist saadakse samalaadne kinoorgasm nagu mul endalgi peale lõputiitreid. Soovitasin filme nagu Till Death Shall We Start, The Wicked City, Miracle Fighters, Vampire Controller ja Mr. Vampire´i filmisarja, vastutasuks kästi tutvuda jaapanlaste Hausu´ga. Viimase nimi tuli tuttav ette kuna korealaste Black House´i kommentaarides tõmbas keegi rumal paralleeli käesoleva teosega ja väitis, et korea thriller on jaapani House´i remake. Ma jäin siis seda ajukääbuse loba uskuma. Nüüd kui Hausu vaadatud ei leidnud ma sarnasusi mitte kusagilt, see oli täiesti õhust haaratud targutus. Hausu nägi välja justkui Odessa Lastefilmistuudio poolt vändatud hiina kummituskomöödia, selline kahe stiili segu kus ühelt poolt väheke naivistlik taust ja teisalt absurdis liikuvad ajastu videoefektid. Nõukogude lastefilmilikkus on muidugi kaugelt haetud, kuid HK ghostcomedy eelkäiaga on antud loo puhul kindlasti tegu, valmimisaasta 1977 sobib nii hästi kogu žanri sünni juurde, et pean lausa ilmvõimatuks kui hiinlased ei ole sealt esialgset inspiratsiooni ammutanud ning seda hiljem oma rahvafolklooriga seganud. Pean just silmas actioni ja efektide kasutus, sest kindlasti vändati žanrifilme SB stuudiotes ka enne Hausu ilmaletulekut. Lugu räägib grupi neidude plaanist veeta suvepuhkus kaunitarist klassiõe erakliku tädi maamajas. Kohalejõudnud tüdrukud aga satuvad suvetsilli asemel keskele kummituslugu ja peavad peagi oma elu eest võitlema asuma, sest maja ja selle valgest kassist "abilisega" perenaine soovib nende verd maitsta. Nobuhiko Obayashi oli loonud visuaalse kollaaži, kasutanud seda tehes piltpostkaartlikke maalitud taustu, animatsiooni, horrori kummigoret ja nüüdseks koomilisena mõjuvad videompontaažitehnikat ning tehes sellest segust silmarebivalt nauditava filmi. Eksperimenteerimine toimus hea tujuga ning seda kirgast rõõmu näeb ekraanilt pidevalt, põhjuseks ei ole isegi filmi enese teismelistele suunatud kerge õhulisus, vaid ilmseks oleks jäänud särav positiivsus juurde ka hulga tõsisemaid toone võttes, otsest horrorit ilma komöödiaelementidega lavastades. Õnnelikkust süstiv filmielamus, super maitsev mitmemarjakook vahukoorega. 5/5

Criterioni cover. :)

Elvira, Mistress of the Dark

Elvira, Mistress of the Dark - James Signorelli 1988

Elvira oli üks neist filmidest mida okupatsiooniajal ka meie kinodes lubati näidata ning loomulikult käisin poisikesena seda mitu korda vaatamas. Sellest tingituna filmi ette võtsin, kuigi arvatavasti ja suure tõenäolisusega oleksin ka muidu kunagi teosega lähemat tutvust teinud, sest žanr õuduskomöödia on üks mu suuri lemmikuid. Lapsepõlvest olid meeles mõned naljad ( näiteks see koera muutumine rotiks ja väga mõnus kummijunn kes õhtusöögipotist välja kargab ) ja eks ta nii oligi, et vaid need samad naljad kõlbasid nüüd aastaid hiljem taas kaasa mugistada aga kõik ülejäänu oli paras labasuste venitamine, ameerikalik vaimuvaene teismelistejant. Kavatseti aga vändata lausa seriaal. Üks huvitav fakt on, et klassikust horror-host Vampira ( kindlasti kõigile tuttav filmist Plan 9 from Outer Space ) kaebas Elvira plagiaadisüüdistusega kohtusse. Ma nüüd täpselt ei tea kuidas need asjad lahenesid, igal juhul Mika Ripatti lühifilmis Dry istus soome sünnipäraga gooti-ikoon Maila Nurmi oma maja ees aiatoolil ja rahapatakaid ei paistnud kusagil. Ilmne sarnasus kahe musta riietuva leedi vahel aga oli olemas, kuigi ega suurt imidžite erinevust õudusfilme sisse juhatades just välja ei mõtle, ikka tuleb vampiiri ja vambi ristsugutis silme ette ja minu arust astus Elvirat kehastav Cassandra Peterson lihtsalt tühjaks jäänud kingadesse. 2,5/5

Vampira ja Elvira nagu kaks tilka vett, kas pole?

Ginseng King - The Three Headed Monster

Ginseng King - Ru-Tar Rotar 1989

Algus oli väga paljulubav. Kohe filmi alul hüppas maa seest välja pisikene zenzen´i mehike, narris inimesi, kekutas niisama ja tegi sääred. Pisikesele zenzen´ile järgnes juba meetrine purakas ( ehk lasteaialaps kummikostüümis ), kuulus Zenzen´i Kuningas kes elanud maapeal tuhat aastat ning tänu sellele on tema juurikkeha eriti tervislik, sööd killu kaovad kõik haigused, keedad tükikese ja joodad surnule ning koolnu ärkab taas elule, kui aga terve kuninga nahka pistad, elad ise samuti 1000 aastat. Ja kolmandana ilmus peatselt välja nazi-zombie kes heitis Ave Ceasar´it ja karjus jubeda hiina aksendiga Sieg Heil! Kahjuks aga ei jagunud seda originaalsust lõpuni välja ja kuigi mängu toodi uusi odava friigivälimusega monstrumeid, lõppes korraliku ghostcomedy´na alanud film minu pettumuseks hoopis lastepärase fantasy muinasjutuna kust isegi camp element vaikselt välja oli hiilinud. Zenzen King oli muidugi cool päss aga kõik muu tema taustal tundus hajuvad liiga tavalisse laste seiklusfilmi. Tänud lähevad sellegipoolest cteve´i nimelisele kutile kes käesoleva rariteetse Taivani filmi koos custom english subtiitritega DVD-le pani, kasutades põhjana vaid Jaapanis välja lastud VHS-i. 2/5

Ginseng King´i pilk meenutas Marty Feldman´i oma.