Maurice

Maurice - James Ivory 1987

Filmi nägin esmakordselt teismelisena ning sellest jäi kustumatu mulje. Ennast kõrvalt ei näinud, aga vast vahtisin suu ammuli kuidas mehed üksteist voodis musitasid, ei tea öelda, et oleks varem millegi seesugusega kokku puutunud. No eks teada oli kes need peded on ja mida nad teevad, aga arvan, et pilte, filmimaterjalist rääkimata, ei olnud ma varem küll näinud. Küll aga mäletan, et tegu oli nukker-romantilise linalooga. Aasta tagasi alustasin filmi vaatamisega taaskord ning muljed olid üsna sarnased noorpõlve omadee, ehk siis nautisin nii näitlejatöid kui hiilgavat produktsiooni, vaid poiste müramised jätsid külmaks, sest need asjad praeguses vanuses enam imestust ei tekita. Ei mäletagi mis ette tuli, aga film jäi pooleli.

Nüüd vaatasin lõpuni ja järsku oli kadunud kogu lumm, film tundus isegi tüütu ja ebahuvitav. Loomulikult oli Hugh Grant ikka veel ülihea oma traagilise kuju rollis, ajastuhõngu rohkem kui haarata suudad ning Merchant/Ivory tiim ma tuntud tasemel, kuid romantikat ma enam välja sealt ei noppinud. Põhjus selles, et mind kohe tõsiselt häiris Scudder´i tegelaskuju ning tema kiindumus Maurice´i.

Põhimõtteliselt oli härrasmees situatsioonis kus pidi oma iha rahuldama suvalise matsiga. See iha rahuldamine, niinimetatud üheöösuhe, on veel mõistetav, kuid kõik need hiljem tekkivad tunded jäid küll kahtlasteks. Või ütlen nii, et ka need olid mõistetavad, kuid põhjendatavad niinimetatud office sündroomiga kus isik on võimeline kõrvuni armuma töökaaslasesse ja seda vaid põhjusel, et see on ainus naine kellega ta päevast päeva kokku puutub. Mitte kena ega vaimustavalt inteligentse jutuga, vaid täiesti suvaline hall ja tuim neidis, kelle poole sa muidu tänaval ei vaatakski.

Maurice oli samas situatsioonis. Homoseksualism käis paragraafi alla ja sekspartnerit oli väga väga keeruine ühel teadmatul noorel härrasmhel kohata, eriti veel sellisel kes püüab vägisi oma "pahest" hoiduda. Nii tekkisidki tunded selle vastu kes end sundimatult pakkuma tuli. Aastaid hiljem pole aga erinevatest klassidest ning erineva haridustasemega armunutel midagi omavahel rääkida, kuid sellest film muidugi enam, ei jutustanud. Aga võib-olla raamat teeb seda, peaks igal juhul panema sinna "vaja lugeda riiulisse" kus 345 teost juba ees ootamas. 3,5/5

Üks filmi meeldejäävamaid stseene tragunite ja müntidega.