Brasiilia 17. sajand. Põgenenud orjad suunduvad mägedesse, et ühineda seal redutavate saatusekaaslastega. Niinimetatud orjade vabariigi Palmares´i juht, elatanud nõid, kroonib ennustusele toetudes ühe südi orja kuningaks ning viimane suudabki aastaid kommuuni kaitsta, kasvataa ning õitsvana hoida, sest portugalil on käsil sõda hollandiga ning üks orjade enklaav ei ole prioriteediks. Aastaid hiljem aga olukord muutub ning kohalike maaomanike, kes ihkavad nii orja kui nende hõivatud maaalasid, eestvedamisel alustatakse sõda Palmares´i "riigi" vastu. Kogu see ajalooline taust oli minu jaoks väga huvitav, kuigi film ise kannatas kohati liiga tugevalt keskpärase produktsiooni ning hipilike lähenemiste tõttu, et justkui tore kommuunike kus kõik elavad rahus ja harmoonias, kannavad kirevaid lillekleite ning erinevad hõimud kannavad justkui erinevate tänavagängide stiilis eristuvaid näomaalinguid ning rõivaid. Viimane ei sobinud minu arust siia, seda enam, et 17. sajandi orjade puhul peaks olema üks hirmus kultuuride ja keelte baabel ja mitte nii selgepiiriline külade kaupa klassifitseerumine, kuid samas kogu linaloo tonaalsuse taustal, oli see väike gängiviide isegi kakspidine - veider, aga samas ka värske.Huvitav oli veel see, et Palmares´isse ei põgenenud mitte vaid suhkrurooistanduste orjad, vaid sinna võeti vastu ka kõik soovi avaldanud valged sisserändajad ning kohalike indiaanihõimude liikmed. Selline omapärane infopala brasiilia ajaloost, sisult lihtne, pildilt liiga stiliseeritud, aga teabe poolest igati kompu koloniaalsõdade kuva. 3,5/5
Sõdalaskuningas.
No comments:
Post a Comment