Heitsin täna päeval Rada7 foorumis nalja, et olen Võsa lahkumisest Nevesise bassimängija kohalt nii sügavalt šokeeritud, et vajan närvide rahustamiseks üht poola absurdidraamat või mehhiko eksperimentaalse õudusfilmi. Hakkasin siis mõtlema, et mis võimalused mul sedalaadi kinoga on ja esmalt turgatas pähe käesolev film. Veerand vaadatud kui käisin arvuti taga nagistamas ja tsekkasin siis juba ka IMDb lehte, selgus, et hoopis serbia ja mitte poola linalugu, saa nüüd kohe aru, ühed poolrussi keeled mõlemad. Enivei, mehhiko eksperimentaalne õudukas on mul ka olemas ja kui diskikuhjadest täna paremat pakkumist ei tule, vaatan ka selle ära.
Sotsialistlik satiir, alul ei saanud kuidagi vedama, hiljem pidama. Mõtlesin, et mida kuradit ma viitsin närvihaigete serblaste sagimist vaadata aga siis leidsin, et noorena ju itaalia realiste ja prantslaste vihaseid lavastajaid fännasin, mille poolest see Jugoslaavia ( Serbia, Serbia karjuvad praegu serblased ) uus laine ikka nii jubedam on. Kümme minutit hiljem aga juba meeldis ja filmi lõpuks olin korrusmaja väiklaste elanikega sõbraks saanud, võtsin nendega viina, laenasin neilt raha ja proovisin naabrusse kolinud brünetile muljet jätta. Olin samasugune rott nagu nemad. 3,5/5
Pilk naabri kaunitari raseerimismomendile pani peategelase armuma. Niivõrd-kuivõrd see ülev tunne tema pisikeses pursuihinges olla oskas.
2 comments:
Nonoh..
a Maailma parim film on vaadet?
Mitu korda. Kuigi nüüd vist on paar aastat vahele jäänud.
Post a Comment