Thursday, January 07, 2010

Aelita : Queen of Mars - Аэлита

Aelita - Yakov Protazanov 1924

Silitan siin juba paar päeva Cleaning Womeni "Aelita-The Queen Of Mars" DVD-d ja ootan sobivat momenti vaatamiseks. Poolteist aastat tagasi sai küll purjus peaga seda ühe bändi endise liikme pool mängitatud, kuid tihedamini käisin rõdul suitsu tegemas kui heitsin pilku telekaekraanile ja nüüd olen tulutult püüdnud seda masinasse ajada, kuid ikka liiguvad kone suunas muud eelistused. Mõtlesin siis enne vaadata ära originaalversiooni ja alles siis kodumasinate kolistamisega versiooni, mis sellest, et Cleaning Women´i puhul oleks pidanud 6 minutit loovutama aga Yakov Protazanov´i RUSCICO versioonis kestis see pooleteise tunni kanti. Olen vist igat tummfilmipostitust tehes maininud, et mulle ei meeldi need vanad filmid, ei oska ma seal hinnata üht ega teist ja peale kümnekonna lemmiku ma suurt midagi sajandialguse kinost ei arva. Ja ei jagu mul ka lembesõnu Aelita kohta. Okupatsiooniaja lapsena olen ma muidugi raamatut lugenud ja seal oli kogu tegevusel ikka hoog sees, film aga venid ja kuigi pealkiri viitab Marsi kuningannale, näidati rohkem Moskva vürstinnat ning ägedaid Punase Planeedi dekoratsioone ning rõivaid pakuti vaid jao kaupa. Vaatan siin IMDb-st, et Hollandi versioon on vaid 67 minutit ja selline see võikski olla, kahetunnine uncut on selgelt liiast ja seda oli ka Ruscico ( parim on DVD fanedit kus on prantsuse Bach reliisi pilt ja Ruscico heli ning subtiitrid ) väheke lühem versioon. Igav oli suuremalt jaolt, loodan, et lõik CW soundtrackiga on tiksu huvitavam. 2/5
Aeliiita, melofooooon!

6 comments:

metsavana said...

Kahju kuulda, mulle see raamat igati istus ning olen alati mõelnud ka selle filmi viimaks ära vaadata, kahtlen nüüd kas viitsin.

Trash said...

Sa vaata see Cleaning Women´i videocut ära ja saad 100% kogu fiili kätta. Võtan sulle Animelaagrisse kaasa.

Ulmeguru said...

Mina vaatasin seda kunagi vägagi sobilikus kohas: Tõravere observatooriumis astronoomiapäevade raames. Käras vaadata küll, aga romaan on tõesti parem (eriti esimene versioon)... iseäranis tüütu oli see jantlik spekulandi liin...

Trash said...

Ma ei teagi, et mitu versiooni on, ma olen lugenud seda Maailm ja mõnda oma. Nüüd vaatan Raamatukoi lehelt jah, et on ka 1930 aastal ilmunud kus " Fantastiline käsitlus on põnev, kokkukõlas moodsa teaduse saavutustega, kuid enam kui marslased oma peenendatud kultuuriga, haarab lugejat vene sõduri Gusevi kuju, kes vaid igavusest teeb kaasa sõidu maailmaruumi. Ta teostab hiilgavalt oma osa Marsi revolutsioonis, esinedes marslaste sihiteadliku vabadusevõitluse kõrval kehastatud ürgjõuna, kes purustab, kuna peab purustama, - arvestamata, miks ja milleks ta seda teeb. "

Ulmeguru said...

Ikka seiklusjuttude sarja oma? See, kus ka insener Garin samade kaante vahel oli. See seiklusjuttude oma on tehtud redigeeritud väljaandest. «Aeliita» esimene variant kandis alapealkirja «Marsi allakäik» ning oli tugevalt Spengleri mõjune... see 1930. aasta eesti tõlge on just see varasem.

Trash said...

Ikka seiklusjuttude oma jah, teab kust see Maailm ja mõnda järsku pähe kargas, oh mind toru!