Kohalik ja Kohatu 3

Kohalik ja Kohatu 3
Seksound 2010

01. Bad Apples - Lead Sister
02. Mooses - Luhtunud Laulatus
03. UnCandy - Lovecool
04. Honey Power - Get Country
05. Imandra Lake - Vajun
06. Barbariz - Maasikalaul
07. 3 Pead - Soovide Puu
08. Picnic - Too Fast
09. Tolmunud Mesipuu - Lõpus Hakkab Sadama
10. Ewert & The Two Dragons - I Can See Yer House From
11. Leegitsev Sidrun - Lydia
12. Music For Your Plants - Agave Americana
13. Köök - Merelaul
14. Plixid - Blond
15. Vaiko Eplik - Seksisaladused
16. lack of Eoins - Astrologers Meal
17. Jaan Pärn & Pahad Seemned - Veider Vandaal
18. Badass Yuki - Krypton08'
19. Wrupk Urei - Spirituaal
20. Ans. Andur - Sinine

Nimed Seksound ja "Kohalik ja Kohatu" - tead täpselt mida sulle pakutakse, milline on atmosfäär ja mis bändid enam-vähem kindlalt esindatud. Võimalus pettuda on olematu, pigem on igat uut Fuksi kogumikku kuulates hoopis võimalus avastada uusi, häid ja veel paremaid muusikapalu. Nii ka seekord. Juba Kaarel Vahtramäe poolt kujundatud ümbris annab kätte õige fiili muusikaga tutvumiseks. Sisekaanel on kujutatud vend konna ja sõber varblast ning kõrval kiri, et toodetud taaskasutatud paberist ning trükiks kasutatud looduslikke värve. Bad Apples ei pea veel oma "ketsid-jalas-suvepäeval-rattaga-mere-äärde-ujuma" stiilis popiga algustki tegema kui juba oled end pelgalt ümbrist silmitsedes õigele lainele tuuninud. Päikesepaiste lainele.Seekordseid positiivseid üllatajaid oli kolm. Mooses looga "Luhtunud laulatus" mis üsna täpselt järgis mu enda mõtteid ülesehituse koha pealt, ehk seal kus ma arvasin, et võiks natuke vaiksem olla, lugu leebus ja seal kus hing ihaldas kitarri, tuli viimane sekund hiljem nagu nõiaväel ragisedes esile. Siiani üsna kahtlase mulje jätnud Ewert oma kahe draakoniga tuletasid meelde midagi haaramatut minevikust, The Nits´i loomingule omast tagasivaadet kaunitele momentidele mis nüüd mälestustes sumuga on kaetud, kuid aeg ajalt end, justkui soopõhjast kerkiv rahapada, näha annavad. Ja ka Vaiko Epliku lugu tundus mulle sümpaatne olevat, kuigi kahtlus on sees, et kui veel 2-3 korda seda vokaali kuulan, siis enam niipalju ei meeldi. Plaadi parim lugu oli aga Imandra Lake´i loomingust. Ei ütle seekord, et üllataja, sest bänd oli juba "Eesti pops" kogumikul väga kõva palaga "Ilus aeg", kuid nende seekordne träkk "Vajun" võttis ikka põlvest nõrgaks kohe. Paks, veniv ja massiivne, lisaks tugeva maagilise laenguga, müstilisest tundlik ja jõuliselt nihutav. Nagu mesi mis hoolimata oma pooltahkest olekust, tungib lõpuks igasuguseid pindpinevuse reegleid eirates läbi kõige väiksematest aukudest ning pragudest, nii jõuab ka see heroiinihümn lõpuks igaühe südameni.Aga ka pettumusi leidus. Barbariz´i malevalaul tundus justkui vuntsiudemega wannabe bardi enesenäitamine, et tema kitarrisõrmitsemist kuulavates teismelistes neidudes imetlust tekitada. Tean üht teist kitarriga meest kes laulis töötusest, ametiühingutest ning needis Thatcher´i valitsust aga meil siin vaid maasikad, maasikad... Ei oska ma rahul olla ka Leegitseva Sidruni ja Köögi lugudega. Esimene tundus liiga ilus ja hea olevat, nii pop kui veel olla saab, lausa läägelt nämmune ning Köögi poiste lugu jättis täiesti nõutuks, oli nagu kah midagi aga mida või kuidas või milleks?
Aga need kolm bändi, mis kindlasti ainuüksi minu isiklikul maitsetasandil pärale ei jõudnud, ei näita muidugi kogumiku üldist taset. Taaskord naasen jutu juurde, et Seksound väljastab väga täpselt adutava toote millega samastumine tänu kasvõi väikselegi eelteadmisele, ei ole keerukas. Suureks plussiks on esitajate ning palade ühtne harmoonia, liigutakse üsna selges žanris ning väga suuri stiilihüppeid tegemata. Valdavalt ikka indiepop ja nii ongi hea. Ei ole vaja tõtata Eesti muusikaparemikust suuri läbilõikeid tegema heites ühte patta house´i ja pungi ning elektro ja rock´i, lisaks veel helieksperimente. "Eesti popsil" jäi see mitmest erinevast riiulist võtmine mind väheke segama, Kohalik ja Kohatu kolmanda kogumiku puhul aga on tegu laias laastus sarnaste bändidega ( isegi sõpruskonnaga ) ning ühtlasem foon loob ka kuulajasõbralikuma kulgemise. Eks näis millised tegijad pääsevad Raul Saaremetsa uuele Vibratsiooni plaadile, jutud käivad, et seegi kogumiksari saab järje.

Kasutatud netist leitud pilte kogumikul esindatud artistidest.

A kumb on parem? Kas Seksound või sound of sex?
Pomo teab vastust aga vaikib.