Tarkadel inimestel tundub see elu kole keeruline olema. Kui minul on tundeeluga probleeme olnud ja armastus tagasi lükatud, siis paar sigaretti suhu ja baari, pudel viina, väheke halisemist ning läbi kurva elu kurtmise, proovinud juba uute neidude suunas kombitsaid välja ajada. On muidugi valus olnud ja paha olnud ja meel must, kuid kõik need asjad on möödunud ilma liigse punnitamiseta, homme on ikka uus päev ja asjad lähevad paremaks. Peavad minema. Käesolevas filmis aga olid koos akadeemilise taustaga inimesed ja kogu nende tundeelu oli paganama keerukas, nende üksindus lausa teaduslikult steriilne ja armastus keemilise koostisega. Kõike ja kõiki analüüsiti pidevalt, iga sõna ( ja veel pidevalt nii keerukad sõnad, et keele väänab sõlme ) omas kolme eri tähendust ning igat inimest lahati mitmeks tükiks. Kas need peategelase poolt läbi viidus intervjuud meeste olemuse mõistmiseks olid lõpptulemusena midagi tegija jaoks või siis filmiväliselt vaataja jaoks pakkuvad? Minu arust mitte, sest kogu filmi dialoogid kui ka ülesehitus tahtis olla kangesti tark, võimalikult sügavalt puudutav ning hulgaliselt pakkuv, et lõpptulemusena muutus see enese vastu töötavaks. Mina isiklikult distantseerisin ennast filmist ja sulgesin oma empaatiavõime, sest hoolimata paarist säravast vaimukusest oli film liiga tark ja läbi selle liiga külm. See on nagu dialoog filmi alul, et kas tark naine võib olla ka ilus ja seksikas või on tundetu kõõm keda sa võid küll ta mõistuse pärast imetleda, kuid voodi teed ikka naerukõkutava kergelt täidlase punapeaga kes kuulab Mozarti asemel Moz´i ja eelistab Kant´ile Kroonikat. Film seda sulle tõestab, kuid John Krasinski ei mõista, et seda tehes on ta debüüt ise samuti tundetu smartass ja mitte avali sõbralik mama. 2,5/5
Inetud mehed.
No comments:
Post a Comment