Possible Worlds - Robert Lepage 2000Fantastiline kuidas on võimalik võtta maailma kõige haledam ulmeidee ja muuta see üle mõistuse põnevaks, hingematvalt kauniks ning tundeliseks filmiks. Idee on lapsik, üle ekploateeritud ning kümnetel kordadel täiesti siledaks käiatud, suuremalt jaolt jantlikute komöödiate või b-klassi lollhorrori mõistes, kuid siis tuleb Robert Lepage, puhub tolmu iidselt idiootsuselt, ei löö risti ette, julgust jagub ning lavastab imekauni thrilleri, müstiliselt haarava loo armastusest ja selle kestvusest.
Palun vaadake seda filmi ja ärge jumala eest püüdke midagi varasemat lugeda, sest kui spoiler läbi lipsab, siis võib vähemalt kolmandiku kogu teose pakutavast naudingust maha tõmmata, sest see klassikalist ulmet uuestikasutav püant oli vähemalt minu jaoks suureks üllatuseks ja just tänu oma lihtsusele väga muljetavaldav. Isegi kui vihjeid antakse, ei saa ju uskuda, et lavastaja nii vanale tuttavale võimalusele oma kaardi mängib aga ta teeb seda ja see töötas. 
Kolmandiku aga vaid selle pärast, et film pakub peale üllatava ulmelõpu veel ka väga mõistetavad armastusetraagikat, hästi välja mängitud ( Tom McCamus ja Tilda Swinton ) tundeid või nende puudumist. Ning loomulikult stilistika, sest mitmed auhinnad kunstnikutöö ning montaaži eest ei tulnud niisama. Siinkohal mängib film aga samalaadse tembu kui lõpu koha peal, ka kõik montaažinipid ja imekaunid hooned-toad tunduvad varemkasutatutena, kuid taas ja taas sobib see kõik siia filmi suurepäraselt, loob täpselt ning detailselt õhustiku kus paraleelmaailmade sci-fi stolises minimalismis toimuda saab. Ilus, südamlik ning sügav - aasta 2010 parim sci-fi kogemus ja arvatavasti jääb nii mitmeks kuuks. 5/5
Lõppematu armastus läbi mitme maailma.
6 comments:
High five, Trash - see on üks mu suuri lemmikuid. Kanada ruulz!
Kanadaga on vist see lugu, et filmid mis sealsest võrgust läbi pääsevad on kõik tõesti superhead, kuigi eks tehakse ka seal kräppi. Sama lugu Austraalia või Uus-Meremaa kinoga, mis juba maalt väljas, see on tavaliselt alati hea. Hollywoodis on võrgus suuremad augud ja sitta pääseb lihtsalt rohkem läbi.
Aga Kanada jah, neil on ju faking Don McKellar!!!!
Eriti just prantsuskeelne Kanada paistab heade filmidega hiilgavat. Veel kaks lemmikut: Bernard Émond'i "Pärandus" ("La Donation") ja Denys Arcand'i "Barbarite sissetung" ("Les invasions barbares"). No ja David Cronenberg on ju ka kanadalane. Eks ta ole igasugu kvaliteediga asju teinud, aga sealhulgas mitu väga head.
Barbarite sissetungi peaks küll ära vaatama aga muidu on mul prantsuskeelsete filmide suhtes päris karm allergia. Üleeile proovisin naisega Jeux d'enfants´i vaadata aga kümme minti hiljem läks Greenaway peale, no ei kannatanud kuidagi välja. He he!
Ma ei pidanud tegelikult silmas mitte niivõrd prantsuskeelseid filme, kuivõrd prantsuskeelsest Kanadast pärit tegijaid. Robert Lepage on ju ka Québecist. Aga nii "Barbarite sissetung" kui "Pärandus" on suures osas ingliskeelsed, võid rahumeeli vaadata.
OK! Üritan kunagi ära vaadata, Barbarid ei ole rariteetne, eks satub ette, Pärandusega on esialgu keerukam, uus alles.
Post a Comment