Tolmunud Mesipuu - Puusse panen

Tolmunud Mesipuu "Puusse panen"
Tolmunud Mesipuu 2009

1. Kulda ülevalt
2. Kui ma leian sind magamas
3. Kuradisosin
4. Puusse panen
5. Lõpus hakkab sadama
6. Viska tulle
7. Seitsmetolline
8. Professor, prillipapa, kuradi intelligent nahhui
9. Pulgapillamisevähk
10. Lugu mustadest tablettidest

Lae alla - Download

Tolmunud Mesipuu on mu töökaaslase bänd ja tänu sellele on mul nende muusikaga palju lähedasem suhe kui tavakuulajal. Alul suhtusin muigega sõbra bänditegemissoovi ja irvitasin omaette pihku juttude peale kuidas peab pidevalt Tartu vahet bändiproovi sõitma, samas kui muusikast õieti midagi välja ei tule - küll ei tundu saundid klappivat, puudub vokaal või on trummar jälle vallatule elule järele andnud. Esimesed esinemised, esimesed demod. Ajapikku aga suhtumine muutus ja Tolmunud Mesipuu hakkas tunduma justkui oma ristipojana, kui isa nägin siis ikka küsisin, et kuidas poisil läheb? Tundsin rõõmu trio edusammudest ja vangutasin laitvalt pead kui millegagi puusse pandi. Kolme tegutsemisaasta jooksul kuulasin läbi kõik bändi demod ja live-salvestused, olin kursis iga liikme eraeluga ja teadsin kõike kõige räpasematest lavatagustest momentidest. Mina isiklikult tahaksin kangesti bändi liigitada Eesti hardrocki undergroundi hulka kuuluvaks ja minu arust sobib see silt neile väga kenasti. Sinna samasse punti kuhu kuuluvad Smõuk, Nevesis, Melmac, Talbot ja Soar ning väheke kiiremalt kitarre vedavad Zahir, One Dollar Project ja Shelton San. Samas aga tänu muusikale on võimalik Tolmunud Mesipuud asetada ka teistesse lahtritesse, samasuguse innuga kui mängis bändi riigiraadios oma metallisaates esmakordselt Mop, on seda teinud ka teistele muusikasuundadele spetsialiseerunud DJ-d. Grupi intsrumentaallugude kõlakeel on sobinud nii udutavatele indie-meestele, Vaderi mängitava lääge rahvarocki vahele kui klassikaraadio öösaate helidel uinuvatele, isegi house´i importija Raul Saaremets lasi nende muusikat oma muidu nii leige rütmiruumi üleskütmiseks. Vaid Eplik, vana munn, pani plaadi Raadio 2 valvelauas taskusse ja viis koju aga eks tema kuulabki rohkem programmijuhi sõna pleilisti koha pealt ning ei risusta eetriaega igasuguse veidra muusikaga. Tuld antakse mitmest suurtükist ja sihitakse kõigis suundades ning Tolmunud Mesipuule paistab see sobivat. Nende muusika iseloomustamiseks võib ju kasutada kahte tosinat žanriterminit ja stoner, post-rock, happy-doom, gospel-rock, hard-rock ja acid-country on neist vaid mõned. Mõjutusi on saadud kuuekümnendate psühhedeeliast, seitsmekümnendate hard-rockist, kaheksakümnendate funk-muusikast, üheksakümnendate grungest ja uue dekaadi drone´i monotoonsusest. Kõike seda segatakse esikplaadil maitsekalt, kord tabab kõrv ühte stiili iseloomustavat bassikäiku ja siis taas teisele muusikasuunale omast trummirütmi. Lood ise on ülesehituselt lihtsad ja kuigi viskab sisse absurdilähedasi vallatusi, jäävad biisid siiski teisel-kolmandal kuulamisel otsast-lõpuni koheselt äratuntavaiks. Omadus mis korvab vokaali puudumise, sest juba peale paarikordset kuulamist hakkad sõnade asemel hoopis viisijuppe ja rütmikatkeid kaasa laulma ning võid vallatledes sinna isiklikke tekste või kurguhääli peale jämmida. Muusika elab ja kuigi paljud on adresseerind Tolmunud Mesipuud kui head live-bändi, on jõuline värskus väga hästi ka digikettale püütud. Tulevikuplaanidest rääkides kavatseb trio kohe peale esikplaadi tiraaži läbimüüki alustada teise albumi salvestamisega. Materjali pidi olema piisavalt, energiat midagi uut luua ja vanaga katsetada aga lausa ülevoolavalt palju. Kõmujuttude järgi saab uus reliis olema raskema tooniga ja hea õnne korral sisaldab boonusplaadina üht eriti toore minekuga kontsertsalvestist. Plaaditegemine ei ole enam tänapäeval kallis lõbu ja Tolmunud Mesipuu müüb noore geeniuse Aadam Kaarma poolt poolt kujundatud ja Baltic Disc´is pressitud CD-d käest-kätte omahinnaga milleks on 50.- krooni. Küsige Heikilt või häda korral kasvõi minu käest.

Tolmunud Mesipuu MySpace
Mart Kalveti arvustus Eesti Ekspressis
Plaat Nailboard´i netipoe kaudu

Krahli kontserdil tehtud fotod : Evert Palmets.