Lavastaja ütles intervjueeritavale, et räägi-räägi vennas ( no mitte just bratok), ma tahan sind mõista ning seetõttu pead kaamerale kogu oma hinge avama. Lugu aga ise oli lihtne, üks ärikas tappis teise hangeldaja ja selle tuttava ning sai karistuseks kõrgeima määra - surmanuhtluse. Ei olnud see mõrv erinev teistest ja mõtetu on surkimas käia, püüa mõrvari meelest midagi ainulaadset välja kangutada. Humanismisõnum jäi minu jaoks tahaplaanile ning rohkem huvi pakkus nõukogude olme kujutamine, kõik need riided, mööblitükid ja isegi paberossid tulid tuttavad ette. Erilise "sooja tunde" tekitas aga hangeldaja korteris näidatud välismaised alkoholipudelid, nii klassikaline tõusikluse tunnus ja ehe märk töölisklassiat kõrgemal seismisest. Nii ringvaatelikult selge kaader. Nõukogude Leedu dokumentaalfilmiklassika. 3/5
Vanglasse minek. Habeme ja vuntsidega keigarimaski alt paljastus peale karvade eemaldamist argliku olekuga 24 aastane noormees.
No comments:
Post a Comment