Humanity's End

Humanity's End - Neil Johnson 2009

Kunagi sai sõber Opsiga Bastioni Aia videolaenutusest võetud kõiki filme mis vähegi ulmega seotud ning tänu sellele sattus ette ikka paras ports b-klassi põnevikke, selliseid kus maja hõbepaberiga soojustatud torudes soojussõlm pidi kujutama kosmoselaeva sisu, mässupolitsei erivarustust tulevikusõdurite mundreid ning nurgas vedelev aednikuvoolik peitu pugenud hiidkaheksajalga kes kohe kosmoselaeva meeskonna ükshaaval kägistab. Aga see oli ulme ja tihti leidus seesuguste väikeseeelarveliste filmide hulgas filme mida hoolimata kehvast visuaalsest muljest, oli ikkagi igati mõnus vaadata. Humanity's End´i vaatama hakates tulid mulle kohe need aastatetagused videote laenamised meelde, sest filmsobis väga hästi sinna samasse b-ulmekate kategooriasse. Küll aga oli aeg edasi läinud ning tänu arvutigraafika arengule ei saanud enam rääkida seebikarpide liigutamisest tamiili otsas, vaid pigem võiks võrdlusi tuua mõne ulmeseriaaliga, B5-s võis näha samal tasemel kosmoselahinguid. Sisu aga oli endiselt rumal ning meelelahutuslikkuse suurendamiseks vägisi juurde topitud naljad väga maotud. Ilma huumorita oleks saanud paar punni kõrgema hinde panna, sest lõppude lõpuks oli tegu ikka ühe normaalse halva ulmeseiklusega kus inimesed taplesid küborgitega ning paar robotit põdesid identiteedikriisi. 2,5/5

U-96 süvakosmoses.