Pontypool - Bruce McDonald 2008Eve: The Temptation - Britt Randle 2002
Dada Dum - Britt Randle 2007
The Deaths of Chet Baker - Robert Budreau 2009
Kaheksa aastat tagasi oli mul päris karm paanikahoog. Kui alul sees keeras ning ma ei suutnud sekunditki paigal püsida, siis enne kaelalihaste krampi ja teadvuse kaotust lõi kõne segamini. Mõtlesin peas üht, kuid suust väljatulevad sõnad olid hoopis teised, kusjuures samas sain ise väga hästi aru, et räägin hoopis seosetut iba. Tahtsin kõrvalseisjatele teatada, et on ülipaha olla ja abi paluda aga välja tuli otse kui lapselalin, laused ilma mõtteta ning sõnad õhust haaratud.
Seetõttu tulid mulle vägagi tuttavad ette momendid kus nakatunu hakkas järsku sõnu kordama ning käänama ilma, et sel oleks mingisugust seost olnud hetkeolukorraga. Mõistsin seda hirmu mis neid haaras enne kui sõnajõud mu mõtte täiesti enese alla mattis, teadsin väga hästi mis tunne see on kui sa oma kõnet järsku enam ei kontrolli. Sõnaviirused ei ole uudne teema, minu arust tegi sellest juttu isegi Grant Morrison, küll aga suudab see nakatatud kõne teema siiani mu uudishimu hoida. 
Kahjuks aga ei pakkunud Pontypool sedalaadi ulmelist (?) teemat piisava nutikusega, idee toodi küll letile, kuid jagama ei hakatud. Minu poolest oleks võinud 20 minuti jagu raadiloba vähemaks võtta ning selle asemele nakatunud sõnade teaduslikku tausta pakkuda, seletada mitmeid kõneviiruse teooriad ning sinna vahele pakkuda...näiteks kõnekoodiga avatud füüsilist mutatsiooni. 
Väheseks jäi keldriruumi surutud põnevusest kui ka intrigeeriva teema taustakäsitlusest, kunagiste indietööde eest kultuslavastaja staatusesse pääsenud mehe jaoks liiga lihtne teos. Boonusena kaasas olevad Britt Randle´i lühifilmid Eve: The Temptation ja Dada Dum jätsid Marilyn Mansoni ja Tool´i videote mulje ning Robert Budreau The Deaths of Chet Baker jättis lihtsalt külmaks. 2,5/5
Väike lõpuvallatus.
4 comments:
Siiski soovitaks, sellist nutiga horrorit ei leia iga päev.
Mul oli antud teemaga esmatutvus ja jäin filmiga rahule.
Tead veel teoseid sellest keeleviirusest?
Filme ei tea, võib-olla mõnes konspiratsiooniteooriate dokis olen näinud, kuid kirjapildis olen kunagi netist paari asja lugenud. Igal juhul tuli teema kohe tuttav ette ja mõtlesin, et nüüd hakatakse lajatama. Kahjuks aga käidi lihtsalt toimuva seletus välja ja rohkem nagu midagi ei olnudki. :(
Ei, mul tuleb ka tihti pettumus kallale, kui film pole oma ülesannete kõrgusel.
Ei meeldinud, et Society tehti tiinifimina. See temaatika oleks väärinud tõsiseltvõetavat Cornebrglikku paranoiat.
4D Man-is jäi ka härima, et hüva temaatikat põrmugi ei avata. Ülejäänu moodustas aga armukolmnurgaga teleteater.
Pontypool suutis vähemalt põnevikuna temaatikale kaasa resoneerida. Ise sellise filmi ei oleks teinud aga vaadata kõlbas küll.
Sellega olen nõus, et ollakse õhukesel jääl, kui jutuvestmisega minnakse liiga lakooniliseks või sümboolseks.
Minu arust täitsa sobis see noorte teema Society´sse. Värske liha, ya know! :)
Post a Comment