Saturday, December 26, 2009

Some Girls

Some Girls - Michael Hoffman 1988

Arvatavasti on kõigil nooruses olnud analoogseid situatsioone kus satutakse girlfriendi vanemate juurde külla ning pere kombeid ja harjumusi tundmata käitutakse vääralt, tehakse end lolliks. Kõige lõpuks aga selgub veel ka, et sind külla kutsunud tüdruk ei ole üldse sinust romantiliselt huvitatud ning nii sa tolgendatki võõraste keskel kes küll sinusse soosivalt suhtuvad ja kellega sõprus pidevalt süveneb, kuid samas teades, et selleks ühendusnööriks on tütarlaps ja kui tema sind ei armasta ning omaks ei tunnista, ei ole lõppude lõpuks sul siinse perekonna seas kohta. No mina vähemalt olen sellises situatsioonis viibinud ja sealt nii heade mälestuste kui hingehaavadega väljunud. Seetõttu oli eneselegi tuttavad momente ( jah, isegi kolm kaunist õde on minu mälestustes samamoodi olemas ) vaadates irv pidevalt suunurgas, kuid kahjuks ei pakkunud teos peale selle nostalgitsemismomendi suurt midagi. Aluspesus Jennifer Connelly´t on muidugi kena vaadata ning paar klassikalist screwball komöödia momenti ajasid naerma aga sissetoodud peretütarde vanaema noorpõlveromanssiga seotu ja selle tähtsus filmi osana, jahutasid kogu romantikafilmi nagu Golfi hoovus. Liiga palju minevikussobramist ja südamlikkusele rõhumist selle asemel, et teha head iharat armastuskomöödiat. Või siis armastuses pettuvat komöödiat. 2,5/5
Jennifer Connelly kaissu pugemine oli poiste unistuseks kaheksakümnendail, üheksakümnendail ning on seda siiani või ma eksin kallid filmisõbrad?

5 comments:

paranoiadisco said...

Sa ei eksi, ustav filmisõber!

Unknown said...

Mul pole kordagi sellist olukorda tekkinud.

Trash said...

Minul sinu vanuselt ka ei olnud. Ja sinu ilusat mehist väljanägemist arvesse võttes, sul arvatavasti ei tekigi, no milline tüdruk ütleks sellisele adonisele EI! Ei ei sellist neidu pole veel sündinud.

Unknown said...

Awwww, tegi kohe päeva paremaks. ^^

Trash said...

Nii ilusal inimesel ainult hea saabki päev olla.