Loomad elagu loomade elu ja inimesed inimeste! Mulle kohe üldse ei meeldi sedalaadi tegelased nagu näiteks Dian Fossey kes seadis mägigorillad surmaohtu või Timothy Treadwell kes seadis ohtu nii grislikarud kui iseennast ja sellest lähtuvalt ei jagu minus ka sümpaatiat kohaliku mehe Harri Põldsami vastu kes käib luhal põtradega sinasõprust loomas. Mees proovib küll põdrale enesest kui teisest põdrast jätta, kuid kas mitte ei alahinnata väärika metslooma aru ning pigem harjutatakse metslooma inimese lähedust taluma? See aga omakorda võib viia põdrad tulevikus täbarasse olukorda. Dokfilm oli küll kaunis looduskuva ning kena oli põdrapulle ja lehmi välul jooksmas näha, kuid minule jäi selgusetuks teose eesmärk, sest ei avanud see korralikult põdrameest ega andnud piisavalt teavet tema lemmikloomade kohta. Puudus isiklik intiimne lähenemine ja puudus teaberikas taust. Paari lausega tutvustati nii taati kui põtru aga sellest jäi väheks ning lõpuks ei ei pea ma ju vaimustusest ahhetama kui üks mööda metsi hulkuv vanemees on võimeline avaral väljal põdrale 30 meetri kaugusele minema ilma looma oma kohalolekuga eemale peletamata. Eks kellegi jaoks ole kunst seegi, minule tundus lihtsalt loomade narritamise ja ebavajaliku häirimisena. No kas neil metsa isandail on sellist pealtvaatajat pulmamängude ajaks vaja? Vaevalt. 3/5
Harri Põldsam on hüljanud oma Looja ning asunud kummardama Kuldset Põtra.
2 comments:
kirjutaja, ja mis sind vaevab siin elus? kett on maha jooksnud v...
Jajah, eks hakkan peatselt rohkem postitama, hetkel napib aega.
Post a Comment