Sõber käis üleeile külas ja küsisin, et kuidas filmikoolis magistrikraadi taga ajamine läheb? Jutt läks Tiina Loki poolt antavatele filmianalüüsi tundidele ning mees ladus järjest ette filme mida koolis vaadatud ning siis lahtimõtestatud, leitud šabloonid ning mõjutused. Selgus, et kõik filmid mida järjest keerukamaks minnes ( no vähemalt proua õpetajanna arvates ) on suuremal määral minulgi nähtud ning seetõttu oli täitsa mõnus kuulata mida koolis neist töödest esile tuuakse. Selgus, et ühe filmi puhul tundi suurt naudingut asetatud kaamerast mis väga omapärase nurga alt kuvas. Jah, teost vaadates panin ka mina seda tähele, kuid erilist tähelepanu ei pööranud, kaamera lae all, kah mul asi, ega see siis esmakordne välgatus olnud masinat põrandast kõrgemale viia. Aga jäin mõttesse, et filmide tehnilist ja keelelist külge mittetundva võhikuna ei oska ma järsku enese jaoks lihtsaid ning tavalisena tunduvaid momente vääriliselt hinnata. Seetõttu püüdsin ma käesolevas filmis kohe ekstra pineva silmaga jälgida, et kuhu ikka see kaamera keeratud on, sest juttude järgi ju tegu iraani uue laine teosega mis kuulus just tänu mustvalgele pildiesteetikale. No puurisin siis pilku ja uurisin kuidas oli lindile jäänud lumi, autokummid ja mäed aga lõpuks ikka pidin tunnistama, et olen pigem stooripõhine vaataja kui visuaalsele küljele rõhku asetav. 3,5/5
Mägedes asuv väike bensiinijaam kus kaks romantilistest unistustest jõudu ammutavat hooldajad püüavad nukra koomikaga oma elu seada.
No comments:
Post a Comment