Sunday, December 20, 2009

Smiley Face

Smiley Face - Gregg Araki 2007

Ütlesin just eile õhtul filmisõber Ralf´ile, et Smiley Face oli parem kui Splendor aga täna jäin pikemalt mõtlema ja hakkas vägisi sinna Soprano arvamuse suunas kiskuma. Kõigepealt oli muss võrreldes mehe teistes filmides figureerinud helitaustaga üpris tuim, kuigi näiteks CD-lt OST´i kuulates kõlbaks mõnusa kogumikuna küll. Ja siis jäi film ka poole pealt soiku ning muutus lõpus suisa labaseks. Algus aga oli mõnus, sest Anna Faris oli pothead´i rolli jaoks väga sobiv valik, täiesti ilmetu näo ja olekuga pisike paranoiamutt kelle koomilised ebaõnnestumised tundusid tänu pingutusest hoidumisele reaalsed ja kaasaelamist väärivad. Kui aga lõpuni oli jäänud 40 minutit, jäi kõik seisma, ei enam mingit nalja ega niisama pilvetsilli. Tuhmi lõpuga road movie kus autosõidu asemel kõnnitakse kanepiuimas mööda LA-d. 2/5

4 comments:

alarlol said...

see film oli nii ränk pettumus kui olla saab. esiteks jäi film mise mulle natuke kesiseks. aga !!vaatamise leppisime kokku sõbraga kenasti kuid unustasime leppida kokku, kes toob puru. ja vaadata kanepifilmi ilma kanepita - nii vastik oli, et filmist jäi ka räme maik meeleele

Trash said...

Ma ausalt öeldes ei ole kogu sellele kanepifilmi teemale pihta saanud. Mingi Cheech and Chong värk, no ei ole eriti naljakas. Ladna aga mitte lõpuni fun.

alarlol said...

cheech ja chong ei ole minuarust ka midagi erilist. aga osad kivifilmid on muhedad küll. growing op on lahe näiteks. ja saving grace. ja neid on veel paar tk. wackness oli enamvähem film näiteks. no jah ma olen muidugi suur mari-doki sõber ka

alarlol said...

union on hea dok
the last whit hope on OK
grass- the history of marijuana on hea
marihuana nation ei ole nii hea aga vaadatav