Juba idee kuidas tegelaste seljas pidevalt riided vahetuvad oli nii übercool ja pisidetailina jõuline, et palju juurde ei oleks vajagi, kuid Araki polnud kade poiss, lisaks moerõivastele pakkus veel inimesi ja mussi. Inimesi mõistes, et kogu linalugu lausa kubiseb pisirollidest kus võib näha nii indiekino veterane, hollywoody tiinistaare kui ka tegelasi rock´i ning meelelahutusmaailmast. Üks cameo järgneb teisele, sest neid paari lausereaga loetud sekunditeks ekraanile sattumist ei saa küll kuidagi täis rollideks lugeda, pigem oli taotluslik otsus ajada kokku võimalikult suur osa näitlejaid ning neid justkui kompvekke vaatajaile heita. Nowhere on parim Gregg Araki film minu arust, pakkudes täpses mõõdus kõike seda mis lavastaja autoristiilile ainuomane. Trash-kino kaost, teismeliste sihitust ja ängi, popkultuuri ja selle paroodiat, sugudevahelisi piire ületavat seksi, narkootikume ning vabadust aga enne kõike taas duubelplaadi jagu head muusikat. Teos on nihilistlik, riivatu ja salvav ja seda miksis mille komponentideks on olnud noortedraamad, undergroundkino ning seebiooperid, lisaks haaratakse peotäis veel ka "alien invasion" tüüpi drive-in ulmeõudukatest.Gregg Araki jäi vaatamata säravatele näitlejannadele ning stiliseeritud puhtale pildile ikka undergroundi radadel käivaks ja võib-olla tänu sellele viskas sisse ka teose ainsa miinuse. Nimelt nägi Nowhere kujunduslikult ning ka lõpustseeni sarnasuse tõttu kangesti Jon Moritsugu Terminal USA moodi välja, kas oli see siis tänu lavastajate sõprusele taotluslik või alateadlik, igal juhul oli muna enne kana ning Araki anarhistlik väikese romantilise alatooniga noortesatiir jääb täisskoorist ilma. 4,5/5
Popid noored.
6 comments:
See pägalik viimaselt pildilt oli The Doom Generationis ka. ;)
(hello captain obvious)
"James Duval is sooo ninetees!"
Gregg Araki
James on Arakise musirull, no doubt, isegi Mysterious Skin'i Joseph Gordon-Levitt oli äravahetamiseni sarnaseks vormitud. Ainult välimuselt siis, sest Jamesil pole seda kurjust silmades. Josephil on.
Nii, et vaatasid siis ikka Mysterious Skin´i ära, ühe uue Arakise niinimetatud?
Jep, igati vaatamist väärt. Alguses ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama. Üldiselt igasuguseid lapsekeppimise teemasid ma väldin, sest on mingi eelarvamus, et tuleb sääne jõle suhtedraama, metsik ponnistus traumadest ülesaamiseks, läbi raskuste tähtede poole etc.
Aga ei, Arakis on ikka omaette klass.
Vaatasin Smiley Face ka ära, aga loodetud/peidetud valgustust ei leidnud.
Anyway, ma hakkan täna võõrustama selskonda pottipäid, mõtsin, et vaataks selle koos nendega uuesti ära, äkki seltsis leiame selle peidetud iva.
Vaadake parem midagi muud, ega see ikka hea film ole. :)
Post a Comment