Hayan chonjaeng - Ji-yeong Jeong 1992Paar aastat tagasi kurtis staarblogija Kristjan in Tallinn, et tema kui eesti kõige kõvema sõjafilmideeksperdi jaoks ei ole kahjuks maamunal enam ühtegi Vietnami konfliktist rääkivat linalugu, kõik olevat juba neli korda nähtud ja topelt DVD formaadis riiulisse ostetud. Küsisin ma ettevaatlikult, et kas White Badge samuti? Selgus, et seda filmi poiss veel vaadanud ei olnud aga avas kohe minu kommentaari kõrvale teise akna, toksis sisse filmi nime, leidis diski, kulutas krediiti ja sai paari nädala jooksul filmi postkasti. No ega minagi sel ajal seda filmi veel näinud ei olnud, teadsin vaid, et Korea draama Vietnami sõjast.
Sõjast oma muserduse saanud alkohoolikust kirjanik raha teenimise eesmärgil panna paberile enda ja tuttavate sõjamälestused, kuid haavade lahtirebimine on valusam kui ta alul arvas. Vietnamis toimunu mõjus mõnele mehele liiga rängalt ning tagasivaadetena hakkab film näitama situatsioone mis noorte sõdurite meeled krussi keerasid, muutsid noored mehed inimvaredeks. 
1992 nägi korea kino teistsugusem välja kui tänapäeval, võta ükskõik milline film sellest või kümnend varasemast ajast ning nad kõik näevad kulunud ja pleekinud välja. Samuti on loo jutustamine ning ülesehitus väheke teistlaadi, tunned ära kõik korea kinole omased dramaatika serveerimised, topskikoomika ja vägivallalahendused, kuid miskit oleks nagu viltu, asi ei ole nii küps kui sinu enda harjumuslik korea film olema peaks. Film on justkui üleminekuaegne, väheke sinna sõjajärgse ning seitsmekümnendate korea kino kantti ja samas juba ka uue laine filmikeelt pakkuv. 
Sõjafilmina keskpärane, sest vaatamata traagikale on Vietnamis toimuv üldine ega erine USA, Uus-Meremaa või Austraalia vabatahtlike kogetust ning vägivalt ei joonistugi nii hästi lahti kui kannatanutre hilisemaid emotsioone arvesse võttes peaks. Küll aga mõjub hingeminevalt peale president Park´i surma lahtihargnevad pisikesed draamalood, inimeste nurjunud elud ja kaotatud elusihid, lisaks pakub teos tasast vaadet korea ellu aastal 1979. Sung-kee Ahn oli samuti tasemel nagu alati, kohe hea tunne tuleb teda filmides taas ja taas kohates. 3,5/5
Vägivallast väsinud.
No comments:
Post a Comment