Ma kujutan ette, et kui John Hughes oleks uuel milleeniumil romantilist noortekomöödiat vändanud, võinuks see välja näha nagu noore Placid Lake´i eksirännakud. Koolikiusamise all kannatav noormees leiab ainsat toetust oma lapsepõlvesõbrannalt, kuid sellest jääb väheks. Vaja oleks ka hipist vanemate väheke realistlikumat ellusuhtumist ning enesele tugevama selgroo kasvatamist, sest otsese sekkumise asemel valib Placid väära tee - muutuda teda pookivate klassivendadega sarnaseks, muutuda nii tavaliseks, et tema üle naermine kaotaks mõtte. Kõik John Hughes´i filmid aga ei ole head ning tema käekirjale sarnast joont ajanud Tony McNamara lasi käiku need samad vead mis meistri töödeski häirivad. Ei osatud ühtlases tempos lõpuni minna, vaid venitati hiljem väsinult, pingutati paari tegelaskujuga üle ning pakuti lõpuks see armas-nunnu romantika välja liiga tormakalt, ilma hoovõtuta. Vaimukas algus, kuid üsna tavapärane lõpp sellel Austraalia romantikalool mis Jänkidemaal valminuna oleks kindlasti kinosõprade jaoks väike indie dramedy hitt. 2,5/5
Placid ja Gemma.
No comments:
Post a Comment