Chang: A Drama of the Wilderness oli kuus-seitse aastat tagasi Arte pealt nähtuna päris muljet avaldav linalugu ning kui ma netist DVD-d otsima hakkasin, leidsin sooduspakkumise kus seda müüdi koos käesoleva filmiga, hind topeltostu puhul pea poole odavam. Jäi siis küll rahakott välja võtmata, kuid kange isu säilis ning nüüd kui avanes võimalus tutvust teha, ei kõhelnud päeva filmiprogrammi kokku pannes kaua - Grass oli õhtu main feature ja pettuma ei pidanud.Merian C. Cooper, Ernest B. Schoedsack ja Marguerite Harrison oli linti saanud hiiglasliku rahva rände kus poolemiljonilist karja ajavad viiekümnetuhande liikmeline araabia nomaadihõim liikus rohumaade otsingul 49 päeva mööda raskestiläbitavat ala, ületati järskude seintega kaljuahelikke, elati üle liivatorm, sõideti ja sõidutati kogu kari täispuhutud nahkadega veesõiduks paremini kohandatud parvedel üle laia tugevavoolulise jõe ning tatsati palja jalu jääkülmas lumes. Tänapäeva vahendite ja nippidega oleks muidugi saanud kogu rände hulga emotsionaalsemalt ja haardelisemalt linti, kuid massiivsus paistis välja ka dokumentaalfilmipioneeride töös. Ajastule kohaselt oli muidugi ka kaamera jaoks poseeritud ja sätitud momente, kuid see ei vähenda nomaadirahva jõupingutusi parema elu otsinguil. Aastal 1924 oli rändrahvas veel üsna tsivilisatsioonist puutumatus maailmas ja kui mõned arhailised tulilukuga püssid välja arvata, olid nad seda reisi tehes täpselt oma vaarisade moodi vaimselt ja materiaalselt varustatud. Tummfilmile peale pandud etbnomuusika oli sobbilik ning film ise huvitav, peaks vist peatselt Chang´i ka taas üle vaatama. 4/5
Nomaadide ränne Iraanis meenutas kohati alumisel pildil olevat valgete meeste rännet Klondike´i kullaväljadele.
No comments:
Post a Comment