Kolm lugu mis ükseisega seost ei oma. Esimese peategelaseks on rivosuine tennisetäht kes ennast meeste klassis maailma parimaks on võistelnud. Tüüp on mega-egoga kantpea, suvaline rullnokast jorss kes nüüd multimiljonäri elu nautides ei pea vajalikuks karvavõrdki muutuda, vaid käitub ikka nagu teismelisena burgsikioski ees. Teise loo kangelane on nohikust loomakaitseaktivist kes jagab töökontorit...hiigelsuure rääkiva koeraga ning kolmas stooriliin tutvustab "multitalentset" Sophiet, naist kes vahendeid valimata püüab kuulsate ja rikaste sekka trügida, olla nimeks kõigi suus ja kaanetüdrukuks igas ajakirjas. Jon Moritsugu kõige kvaliteetsemalt lavastatud teos meenutas juba keskmist indiefilmi, oli samm undergroundile omasest videokaamera ja 16 mm. maailmast professionaalsema kinotegemise suunas aga kindlasti tunduks seegi paljudele veel kodukinona. Mina isiklikult, kui suur Moritsugu austaja, pean aga Fame Whore´i juba lausa tippkino tegemiseks. Mtte, et mulle ta varasemad punkrock´ilikud filmilindile lähenemised vastumeelsed oleks olnud. Ei ei! Lihtsalt värskendav oli näha ka mehe tööd mis oma pilditasemes tavalist odavat sõltumatut produktsiooni meenutab ja mitte täitsa ilma rahata, kuid sõprade ja katkise kaameraga filmitut trashkino. Tennisist Jody George ( Peter Friedrich ) oli oma käitumisega komöödia vaieldamatu staar aga ega maha jäänud ka lavastaja pikaajaline elukaaslane Amy Davis oma kuulsusjanulise bitch´i rolliga ning Moritsugu lapsepõlvesõber Victor Fischbarg. Head osatäitmised ning mõnus satiir, küll vähem punk ja rohkem pop kui mehe varasemad filmid, kuid sädet oli siingi kohe kõvasti sees. Jon Moritsugu ei anna selle aastast lemmiklavastaja tiitlit nii kergelt käest. 4/5
Jody George is NOT gay!
2 comments:
I wanna check out this film, but I can't find it...
Check his homepage, it is on sale there : Jon Moritsugu
Post a Comment