Eesti Pops 1

Eesti Pops 1 kogumik
3Pead 2009

1. Heini Vaikmaa - Kusagil kaugel
2. Multiphonic Rodent - Elektromehhaaniline äratuskell viiendast dimensioonist
3. Paf - Kahekesi kuul
4. Imandra Lake - Ilus aeg (Eesti Pops versioon)
5. Ans. Andur - (Sa olid mu viimase leveli) Lõpuboss (3Pead versioon)
6. Chungin & The Strap-On Faggots - Das Mann (3Pead versioon)
7. Tolmunud Mesipuu - Seitsmetolline (ÖÄK versioon)
8. Giuseppe Perverdi Big Band - Maanteepiraadid
9. ÖÄK - Gloobus
10. Andres Lõo - Post Dogmatic Love
11. Pedigree - Skeletal (reprise) (Eesti Pops lõige)
12. Leslie Da Bass - Sinu nõiduses (3Pead versioon)
13. Avalon Sutra - Astro Disko
14. Kosmofon - Supernoova (3Pead versioon)
15. Toe Tag - Asfaldiorjad (Eesti Pops instrumentaalversioon)
16. Popidiot - Logic (Neuronphase remix) (3Pead versioon)
17. 3Pead - Tuuletõmme
18. Talis ja Kosmosepealinn - Kosmosepealinn
19. Röövel Ööbik - Thulelohe
20. Vaiko Eplik - Sinu jälg (3Pead versioon)
21. Kreatiivmootor - Puudutus (3Pead versioon)

Paar aastat tagasi sattusin meeletesegadusehoos Kolme pea kontserdile Von Krahli. Normaalne noor hakkamist täis mees muidugi võimaluse piires väldib selliseid üritusi kus mängitakse sulnist udumuusikat millel juures kunsti ja intellektuaalsuse mekk, tema eelistab ikka käredamat rokki, lõhkuvat punki, surma kuulutavat metalit või masinakrigina biiti aga läks nii nagu läks, kohal ma seal olin ja esmatutvus bändiga sai sobitatud. Kuulasin live´i ära ja olin lausa ärritunud. Nimelt puudus igal lool mis esitlusele tuli lõpp, oli algus ja oli keskpaik aga lõppu ei olnud. Kuulad ja saad aru, et nüüd kohe-kohe lähem muusika sammu võrra edasi, võtab sisse käreda noodi ja finišeerib võidukas helipildis aga ei. Nagu käärid oleks minut enne loo lõppu sisse löödud ning lõpp hoopis tükkis ära lõigatud. Naks, naks ja naks! Üks ilma lõputa lugu järgnes teisele. No kujutage ette The Exploited´i kultusbiisi "Troops of Tomorrow" kust on ära võetud poolteist lõpuminutit. Muusika keerab end samm sammult võimsamaks ning hinges läheb kraap järjest tugevamaks aga just siis kui peaks kõik valgeks minema, kitarr ja trummid platsi oma saundi massiivsusega puhtaks lööma, lõpeb lugu ära. Väga frustreeriv. Väga! Jah, filmides mulle selline episoodilisus, suvaline lõik elust, meeldib, kuid muusika võiks ikka oma lõpuakordi kätte saada. Võib-olla olen sellises suhtumises tuha-juhan ja vanamoodne päss, sest kui kontserdijärgselt seda pettumust bändimeestele lahti seletama läksin, pugistati vaid peent naeru. Meie oleme muusikud ja teame väga hästi kuidas muusikat teha. Sina oled joodik ja vaata parem, et suitsutuhka särgiesisele ei raputa ning õlleklaasi ümber ei aja.Sama lõpetamatuse tunne oli ka käesoleva kogumiku neid laule kuulates kuhu taha oli kirjutatud 3Pead versioon. Ikka oli midagi puudu. Kas oli välja napsatud vokaal, kitarrisound, sündivurin või trummikolks. Lood olid justkui tühjad, tuul saanuks vabalt nootide vahelt edasi-tagasi sõeluda ja metslind tiibu puhata. Paus oli peal, voog oli tammi taga kinni. Ometigi aduda võis, et kogu muusika oleks suutnud eneses hulga rohkemat mahutada, jäädes samas ikka vajaduse korral autorikeskseks vaikseks minimalistliku ülesehitusega indiepalaks või väheke raskema minekuga rockilooks. Järsku oli nii nagu Krõlovi valmis, et kolm pead kiskusid kõik eri suunas ja vanker ei liikunudki paigast? Ma ütlen seda muidugi meelevaldselt, sest paljude lugude originaalversioonid on mulle tundmata, kuid pigem on ikka iga tracki puhul tegu sellise b-poole katsetusega, et järsku bänd leebub ja lubab selle oma sinku tagaküljele. See eelnev kehtib siis 3Pead versioonide kohta. Eesti Pops´i nime all tehtud puudutustest oli aga Pedigree paitamine nii õrn ( mul võttis neli plaadi läbikuulamist aega, et sellele minutisele kajakakitarrile üldse pihta saada ) , et rohkem kaalu on kaaneümbrisele trükitud bändinimel kui plaadile pandud muusikal. ÖÄK´i nupukeeramine Tolmunud Mesipuu kohal aga vägagi õnnestunud kuna põhjana kasutatud demosalvestis oli juba ise stuudiolindist toorem ja karusem ning vastavalt sellele sai ka lugu oma käreduse, Tero sumust kostev vokaal aga tõi juurde veel hukatusliku aura.ÖÄK´i tuleks üldse kiita, sest nende Gloobus oli plaadilt minu lemmiklooks. See oli Suicide´ilik punk rock, geniaalsuses lihtne ning lööv, omas kõiki undergroundi tunnuseid ja oli juba esmakuulamisel ääretult haarava kulgemisega. Mütsi võtan maha veel Imandra Lake´i ees nostalgilise meeldetuletuse eest ning tervitan ka Giuseppe Perverdit mis kõlas täpselt sellisena nagu oleks pidanud seda olema Chungin´i debüüt - lihtsa, ründava ja rockilikuna. Ka 3Pead oma "Tuuletõmbega", hiljuti india träni müüva Universaal Universumiga plaadistuslepingu sõlminud Röövel Ööbik ja Multiphonic Rodent jätsid samuti väga sümpaatse mulje.Üldpildis hea plaat, kuid see hea on selline taustamuusika hea. Läbilõige eesti alternatiivsemas küljes liikuvast popmuusikast meenutas kangesti neid promoalbumeid mida plaadifirmad püüavad filmitootjatele saata. On mul endalgi paar sellist industriaalist shoegaze´ini täidetud compilation´i mille eesmärk on pakkuda helitapeeti filmide jaoks, tavaliselt kõik väga korralikud lood ning tihti suuri nimesidki hulgas, kuid plaadil koos kannavad ikka pitserit, et tegu on plaadifirma ja artistide püüdega OST´ile sattuda. Eesti Popsi ( Eesti kehviku ) kogumik koondab muidugi Janer Murru ja Erkki Tero isiklikke lemmikuid ja sõpru ning helimustri parseldamine ei ole noore plaadifirma eesmärgiks, kuid ülesehituslik ja kõlaline paralleel oli kuulamise käigus varmas tekkima.Kogumikul 21 rada, neist 11 artisti originaalid ja 10 koostajate poolt lihvitud. Hoopis põnevam on aga linnas kuid liikunud kuulujutud bändidest ja lauludest mis plaadilt napilt välja jäid. Isiklikult minul on kõige rohkem kahju, et kogumikule ei pääsenud plaadifirma keelu tõttu Tero hukatuse-mix Metsatöllu verivärskest loost "Hundipulm" kus kolme ja poole minutiline lugu keerati poole aeglasemaks ning veniv vokaal ja torupill lõid täiesti unikaalse ugriliku vürtsi funeral doom´i žanris. Samuti jäi välja Rainer Jancise uus pala, sest kogumiku koostajad ei tulnud esitaja nõudmisele vastu ning ei tunnistanud Metro Luminali "Reboot" albumit ikka veel eesti muusika verstapostiks mille peale autor võttis oma loo tagasi. Rein Fuks´i akustiline projekt Howlers Dream jäi samuti välja, põhjenduseks, et eesti indiemuusika väike nobe varblane on niigi mitme teise muusikapalaga juba kogumikul esindatud. Ansambli The Belka demo saadeti pakist välja võtmata Pärnu tagasi aga fakt, et puudub Holger Looduse juhitud Mirabiilia on küll täielik mirabiilia.

Kaks pead = 3Pead.