Ükspäev hakkasin DVD formaadis otsima sellist Gennadi Zemel´i filmi nagu Inimsööja, ehk Людоед. Teos räägib 1954-ndal aastal Kasahstanis asuvas sunnitöölaagris toimunud ülestõusust, suurimast GULAG´i sisesest mässust millest võttis osa ka hulgalisest eestlastest kinnipeetavaid, meile arusaadavaid eestikeelseid lauseid kuuleb isegi filmis. Aastal 1991 oli glasnostijärgses hoos selliste filmide lavastamine veel võimalik, tänasel päeval ütleb Venemaa riiklik poliitika, et kes Stalini võimu all laagritesse saadeti, need olid ise süüdi. Kus suitsu seal tuld, süütuid taga ei kiusatud ning selle tõttu ei ole vaja ka vändata kinolugusid laagrirepressioonidest. Või teha seda siis äärmisel juhul mõne varga vaatenurgast, et mängiti kaarte, heideti nalja ja häda polnud miskit, täitsa lõbus reis Siberi sanatooriumi. Selgus, et Inimsööja ei ole kunagi DVD-l ilmunudki, küll aga leidsin käesoleva Siberi vangilaagrist rääkiva eluloodraama. Alul väheke imelikuna ( mees ei söönud tapis pakutud supilurri kuigi oli istunud nädala või isegi mitu NKVD ülekuulamistel ) paistnud lugu hakkas aga järjest enam ja enam tõepärasema tunduma ning kui väike paarist barakist koosnev laager enam oma kesisusega silma ei riivanud, sai juba hingega peategelasele kaasa elama asuda. Välismaa turule tehtud teos, vargakombed ja tsoonitarkused seletati lahti ning pilk püüti kõigel peal hoida, kuigi põhirõhk oli suukade ja varaste sõjal. Romantiline liin, Kremlis toimuv ja väikese tüdruku kaasamine vedas taset alla, kuid lõpuks oli tegu ikka korraliku Nõukogude vangilaagrites toimuvat paljastava linalooga. Eriti soovitan teil tähelepanu pöörata Kolõmasse suunduvaid laevu vastuvõtva sadama tapivangla realistlikule kujutamisele. 4/5
Briti arheoloog Miller laagri haiglas.
No comments:
Post a Comment