Saturday, December 19, 2009

Splendor

Splendor - Gregg Araki 1999

Ei suuda ma kuidagi Kathleen Robertson´ile andestada, et ta selle filmi jaoks oma juukseid blondeeris, sest muidu kaunis naine jättis linalakana nii... ärinaise mulje. Tiiniprintsess oli ühtäkki hüljanud grunge, lahja õlle ning kanged narkootikumid ning kehastunud ümber karjäärinaiseks, täiskasvanud ja mõistusega olendiks. Ja võtnud endale kaks meest korraga, elas mõlemaga orgasmis ja hingerahus kuni sellest ka ei piisanud ning vaja oli kolmandat isast piirama hakata. Ménage à trois on muidugi alati sutsa intrigeeriv teema, kuid seekordne Gregg Araki (Gregg Araki on Jumal!) kinolugu oli küll jantlikum sahmerdamine välja kukkunud kui indiekino kunnile sobilik oleks olnud. 2/5
Kathleen Robertson - blondina mitte nii võluv kui muidu.

14 comments:

Ralf said...

Paneks ise ka madala hinde. Algus oli paljutõotav, aga lõpus kiskus ikka väga American Pie'ks.

Trash said...

No American Pie oli ju naljakas, Splendori lõpp pigem kurb.

Vaadates tuli meelde Mathieu Kassovitz´i varasem komöödia Métisse.

Ralf said...

Ei mõista su Araki vaimustust tegelikult üldse... vaatad Smiley Face'i ka ära? :)

Trash said...

Vaadatud juba, veits parem kui Splendor, samas jälle muss oli kehvem.

Sa vaata ära Nowhere ja siis mõistad ka vaimustust.

Ralf said...

Oli lihtsalt meeles, et kaasblogija Soprano pani Smiley Face'ile 1/10.

Nowhere olen vist isegi näinud. TV3 ju kunagi näitas.

Trash said...

Hea, et ütlesid. Lugesin ta arvamust.

Paawo said...

Näe, IMDB ütleb, et see neiu oli ka Psycho Beach Party's, mis ma vaatasin, kuna Where the Wild Things Are pakkus Lauren Ambrose väga seksikat häält. Moderne 60s surf filme tögav lebo killer flick. Aga deem, kus see oli homoerootiline. Ajastut järeleaimava filmina isegi meeldis - aga sisu jäi ikka maru kahvatuks. Teemafilmina vaata parem Club Dread'i - on vähemalt põnev ja naljakas. Või kuidas Agent Smith esineb Austraalia kõrbes Abba saatel drag-queenina - hää road-trip dramedy.

adi said...

Olles niiöelda Arakise austaja pean tunnistama, et pole vaadanud ühtegi tema selle sajandi filmi.
Uskudes teiste jutte siis pole neis enam mingit seost 90'ndate keskpaiga Arakisega.
Kardan vist lõhkuda seda õhkõrna emoniiti mis mind selle mehega seob. Mingi varjatud sisemine pede minus tahab, et ta ei muutuks mitte kunagi.

Ralf said...

Paawo, ma olen 100% kindel, et Trash on Priscillat näinud, sest see on lihtsalt film tema maitsele.

Trash said...

@Paawo

Club Dread tundub fun Tänks!

@Ralf

Priskillat olen tõesti varem näinud, isegi korda kolm.

@ADi

Mysterious Skin vaata kindlasti ära, see oli küll hea kuigi liiga vagura lõpuga.

Minu arvustus : Mysterious Skin

alarlol said...

mulle meeldis. aga võibolla hägune mälestus. vaatamisest aega möödas omajagu ja tolal meeldis mulle igasugune seksuaalne "tavatus". nyyd ka :P

Trash said...

No kuram, see puntranuss nüüd eriline seksuaalne tavatus ka ei olnud ja vaevalt sulle reaalses elus meeldiks päevast-päeva südamedaami mõne luuseriga samaaegselt voodis jagada.

alarlol said...

noo. saad aru, ega ma siis ei fantaseeri silmeall olevast vaid see kävitab suuna lihtsalt :P

Trash said...

Suuna hukkatusse, seksuaalvääratuse mülkasse!