Kuigi tegu on poeetilis-mängulise fantaasiafilmiga, ei saanud ma kogu vaatamise aja lahti tundest justkui jälgiksin Pariisi elu tutvustavat dokumentaalfilmi mida on püütud kenade kaadritega potensiaalsete turistide jaoks väheke atraktiivsemaks muuta. Pariisis justkui lendleksidki punased õhupallid pisikeste koolipoiste kannul, narritaksid täiskasvanuid oma õhuakrobaatikaga ning pakuksid lõbu ja lohutust. Võib-olla ongi dokumentaalfilm, vähemalt ma loodan nii, sest sellisel juhul oleks Pariisis küll põnev ja vallatu elada. Auhinnatud muinasjutuline lühifilm, osa prantsuse filmiklassikast. 3,5/5
Õhupallid ja lapsed.
No comments:
Post a Comment