Pripyat - Nikolaus Geyrhalter 199913 aastat peale Tšernobõli katastroofi linti võetud dokumentaalfilm viib vaataja kinnisesse tsooni mis ümbritseb tuumajaama 30 kilomeetrise raadiusega. Kuigi pea kõik filmi intervjueeritavad väidavad, et tegu on surnud tsooniga ning kaameragi tõestab seda on Propjati linna ümbruses siiski elu ja isegi tuumajaam on siiani töös. Palgatöölised ( umbes 15 000 töölist ) kes jaamas ning radioaktiivsuse uurimislaboris töötavad, käivad kohal vahetuste kaupa aga ometi on eluohtlikus tsoonis ka umbes 700 püsielanikku, suuremalt jaolt majadest lahkuda keeldunud vanataadid ja memmed.
Ootasin väheke intrigeerivamat lähenemist tuumakatastroofi teemale. Mitte just, et oleks väärarenguga lapsi näha tahtnud aga kübeke tragöödiat ei oleks tõesti paha teinud ja kiirgustsooni kriminaalse tausta tutvustamine samuti. Sakslased aga olid teinud uneleva ülevaate paikkonnast kus pigem kumas läbi inimeste suust pidevalt kostuv "kõik on korras, kõik on hästi" teadmatusest tingitud optimism kui traagika mida katastroof nende ellu tegelikult toonud oli. Kaamera ees löödi ikka selg sirgu ja mängiti nõukogude liidu kangelast.
Muidugi sai kuulda ka kriitikat, kuid seda oli kogu filmi kohta nii vähe, et kogu õnnetusega kursis olev inimene võib vaid imestada kui kerge on üht tuumakatastroofi üle elada. Näe venelasaed ju elavad kiiritatud tsoonis ja pole häda midagi. Lihtsalt pealiskaudne ülevaade 1998 aastal toimuvast aga mitte üldhaarav süüvimine katastroofi tagajärgedesse nagu ma näha lootsin. 2,5/5
Kolmanda reaktori peal.
No comments:
Post a Comment