Seekordne lubadusest ( vaadata ja kirjutada viiest soome filmist nädala jooksul ) kinni pidamine läheb üle kivide ja kändude, sest vahepeal jäin haigeks ning pea paks ei suutnud telekat vaadata ega kirjutada. Siis jäin tänu sõber Opsi suurejoonelisele juubelipeole viinatõppe ja 16 tundi sai linnapeal mõllatud, selle asemel, et kodus finskfilme vaadata.Lõpuks elasin üle veel raskekujulise pohmelli mis siiani pole mu keha veel täielikult hüljanud ning külastab kergete värinate, liigesekanguse ning kassiahastuse vormis. Seega andestage, teen lühidalt ja teen hilinemisega. Aleksi Salmenperä Miehen työ oli nii perussuomalainen elokuva, et taas tulid meelde Eppu Normaali Murheellisten laulujen maa laulu sõnad, need samad mis lõid raami Paha maa filmile. Soomlaste depressiivsus ja kaamos müüvad hästi ning on paari aastraga muutunud lausa põhjanaabrite kino trademarkiks. Tegelikkuses pole elu seal muidugi pooltki nii hull, et vaid töötus, viinapudel ja kirves, kuid meeldib seda masendusse vajumist minulgi vaadata. Koomikat, draamat ja rahanälga soome moodi. 4,5/5
Mehe töö on teha ka oma naine õrnustega õnnelikuks.
No comments:
Post a Comment