Pusher´i järjelugudega oli nii, et ma kohe meelega vältisin neid tänu külge jäänud kommertslikule mainele. Esimest filmi vändates ei olnud juttuge, et peaks veel paar lugu otsa keevitama aga kui Nicolas Winding Refn´i produktsioonifirma sattus rahalistesse raskustesse oli mees sõpru päästes kiirelt valmis lavastama oma hitfilmile paar kindlalt tulutoovat järge. Esimese filmi mainel ratsutamine ning selleläbi hõlptulu tegemine tundus rohkem eksploitatsioonikinole omase nobeda rahateenimisviisina ja seetõttu seadsin ma filmi kvaliteedi tugeva kahtluse alla ning loobusin järgedega tutvust tegemast. Kohe filmi alul aga kui kaamera näitas skandinaavia parimat meesnäitlejat, pätivälimuse omandanud Mads Mikkelsen´i, oli selge, et mingit hinnaalandust ei tee lavastaja seegi kord ja Taanimaa allilmas toimuvad mustad teod tuuakse vaatajani samasuguse huumori ja vägivallaseguga kui esimeseski hittfilmis. Õnneks ei püüdnud stoori seoses esimese filmiga järjepidevust ülal hoida, vaid oli hoopis iseseisev lugu mõnede samade tegelastega. Rohkem nagu Sin City laadne liikumine kus kõik patulinna lood on kergelt üksteisega seotud, kuid pakuvad vaatajaile erinevaid tegelasi ja elusaatuseid. Kui esimese filmi Frank oli lihtsalt mees kel viltu vedama hakkas, siis järjeloo heasüdamlikule Tonny´le on luuser otse näkku kirjutatud ja vaataja taipab juba esmakohtumisel temaga, et sellest mehe järel käib vaid rumalusest tekkinud häving ja õnnetus. Taani krimimaalmas pole aga rumalusele ruumi ja nii hakkab vaene mees end järjest sügavamale pahandustesse mässima. Korralik krimifilm musta huumori ja kerge pulp mekiga. 4/5
Mads Mikkelsen on raud!
No comments:
Post a Comment