Tummien perhosten koti - Dome Karukoski 2008Viimati Helsingis kinos käies nägin enne seanssi selle filmi trailerit ja tundus reklaami järgi kole kurb ja masendav film olevat. Ootasin vägivalda, pedofiiliat, homoseksualismi ja otse loomulikult soomlaslikku süvadepressiivsust. Trailer aga oli paljuski petlik, filmis olid küll omad morjendavad momendid ning inimenegi tapeti ära aga mingist suurest ja kõikehaaravast tumedusest siiski juttu teha ei saa. Coming-of-age draama nimetus sobib väga hästi ja nagu omagi noorusest mäletan oli rõõmu alati murega pooleks või siis isegi murest rohkem. Nii on ka selle filmi puhul.
Oma vanemate kuritegu pealtnäinud ja selletõttu hingest haige noormees saadetakse järvel asuvasse poiste pansionaati kus karmikäeline kasvataja lojustest inimloomi vormib. Tegu pole paradiisiga kuigi Jeesusest ja Karl Marx´ist innustust saanud õpetaja seda tahaks, kuid kasvataja otsekohesus, ausus ja õiglane suhtumine on pätipoistele muljet avaldanud ning liitnud saarerahva ühtseks pereks. Kuigi on ka väliseid mõjutajaid, hakkab aga pere murenema seestpoolt ning filmi lõpuks üks saareasukatest surnud. 
Soomlased on osanud väga hea draama teha, kuid mitte suurepärase. Stoori pole just midagi enneolematut, on ennegi neid lastekodu ja borstali draamasid vaadatud ning paljuski sarnaneb saarel toimuv varemnähtuga. Küll aga tuleks esile tõsta Tommi Korpela´t koolijuhatajana, sest nii nagu internaati saabunud petegelane Jussi, nii ka tema vaevleb oma hingeliste deemonite ning tõekspidamistega. Suurepärane roll ning väga tugev karakter, juba ainuüksi Korpela pärast tasuks filmile pilk peale heita. 3/5
Tommi Korpela - soome Willem Dafoe.
No comments:
Post a Comment