Inspireerituna E.T.A. Hoffmann 1822 aastal kirjutatud jutust kus halvatud mees jälgib koduaknast tänaval toimunut asetas Viktor Kosakovsky oma Peterburis asuva teise korruse aknale digitaalkaamera, ning filmis aasta jooksul all tänaval toimuvat. Valmistutakse linna juubeliks ja tänaval käib üks lõputu mõtetu koristamine, ebaefektiivne seinte pesu ja lõputuna tunduv teeparandus kus teetöölised lõhuvad ehituse käigus kuumavee torusid ja toruparandajad taas rikuvad asfaltit. Kord nokk kinn9i ja saba lahti ja siis taas vastupidi. Teeparandus on aga venemaal nagu ikka. Üks kaevab ja viis passivad augu äärel ja nii kulub ühe pisikese augu lappimiseks nädalaid. Siis aga on taas midagi viltu, kopp kisub teekatte lahti ja kuluvad uued nädalad vea parandamiseks. Viktor Kossakovsky dokumentaalfilm ( mida minu teada on kunagi ka ETV-st demonstreeritud ) oli sellise tugeva absurdi maiguga komöödia. Lindile oli antud juurde väheke kiirust, ning kui keerata telekal toonid maha, hakkas filmis toimunu meenutama sajandialguseid revolutsiooni eelseid arhiivikaadreid. Sagimine kärarikkalt edasi-tagasi mis pikemal vaatamisel muutub koomiliseks. Vahele kaadreid ka väheke rahulikumatest hetkedest öisel tänaval, noortest armastajatest ja taevast valgustavast kuust. Hommikul aga hakkab taas peale teeparandamise lõputu mürin nii, et tahaks juba isegi peale tunnist vaatamist karjuda Tasa! Tasa!. 4/5
Kiiret pole kuhugi, nagunii teeme töö paari kuu pärast uuesti üle.
No comments:
Post a Comment