Family Nest

Családi tüzfészek - Béla Tarr 1979

Minu jaoks oli esmatutvus ungari kinomeistri Béla Tarr´iga väga meeldiv. Tean, et eestis on üks tema loomingu austaja ja leides sellest väheke inspiratsiooni otsustasin ka ise tutvuse sisse seada. Family Nest - üks meistri varasemaid filme oli suurepärane dokumentaalfilmi võtmes tehtud sotsiaalkriitika ühiskonna väikluse ja riikliku plaani vastu eluasemete jagamisel. Ühte ahtasse korterisse on elama surutud noor naine oma lapsega, tema alkohoolikust selgrootu abikaasa ja viimase rumalad võltstõusiklikud vanemad. Uut korterit aga noorele perele ei anta ja tänu ämma-äia kiuslikusele plahvatab peagi püssirohutünn, peresisesed pinged on tänu valedele, kadedusele ja pahatahtlikusele viimseni üles kruvitud. Minul oli varem jäänud mulje, et sotsialistlikus ungaris elati mitu korda kõrgemate standardite järgi, elukvaliteet oli kohe märgatavalt parem, rahval oli raha taskus ja kauplused olid tavaari pilgeni täis. Kas siis tõesti oli meie elu kodueestis nii tavaline ja harjunud, et Ungari tundus hoolimata filmist nähtavale ära tuntavale sarnasusele siiski meeletu küllusemaana?
Just see elude ja murede sarnasus seitsmekümnendate lõpu ungaris ja eestis elanute vahel tundus väga huvitav, samasugune hall ja masendav kommunistlik argipäev oma lõputult piinavate olmemuredega. Tänu sellele paraleelile kõlbab film ka suurepärase tutvustusena kunagisest eesti elust, sest kohalikud sel ajal nii teravat sotsiaalrealistlikku kriitikat siin vändata ei tohtinud. Vaadake Ungaris toimuvat ja mõelge tegevus üle Mustamäe kahetoalisesse hrušovkasse, töötab kohe täiega. Mina loodan aga peagi alustada režisööri gigantse Sátántangó´ga ja samuti leida kuskil vaatamiseks Werckmeister harmóniák, film mida peetakse üheks parimaks üheksakümnendate linalooks. 4/5

Ämm ja äi - ehedad madjari värdjad.