Keskealine kena naine püüdis tänaval asuvast söögimajast teenitud rahadega toetada tervet perekonda, kuid kahjuks ei osatud seda vääriliselt hinnata. Isa suhtus leigelt tütre soovi altkäemaksuga tagasi hankida perele kuulunud maja, noorim vend virises, et teda narkoravile saadeti, ning vanem luuserist vend oma abikaasaga tundisid kadedust õe fast-food äri edukuse ja tulude üle, proovides samaaegselt oma poega veel tädi juurde kostiliseks sokutada. Naise head kavatsused just alati ei õnnestunud, kuid ta vähemalt püüdis kõikide elu paremaks muuta, kannatades ise seejuures enim nii, et kui silmapiirile ilmus sümpaatne mees, lootsin südamest, et seekord saab temagi teenitult killukese õnne. Tegu oli moderniseeruva hiina kujutamisega kus vahe vaeste ja rikaste vahel kasvab, ning uute ärimudelite all kaovad vanad traditsioonid. Peategelanna püüab aga teatud väärikust säilitada hoides kinni oma perest ja andes hinge väikesele söömakohale peagi lammutatavas linnaosas. Siiski jääb see muutuva hiina kuvamine kasinaks ja sama võib öelda ka draama kohta, kuidagi liiga vaoshoitud ja tavaline. Lavastaja varasem film Postmen in the Mountains meeldis mulle kordi rohkem, kuigi ühtmoodi traditsioonide säiltamisele ärgitavat südamlikkust sisaldavad mõlemad. 2/5
Peaosas kaunis Hong Tao.
No comments:
Post a Comment