La Jetée - Chris Marker 1962
Chris Marker´i lühiulmekas on see kultusfilm millest 1995 aastal väntas Terry Gilliam remake´i nimega Twelve Monkeys. Seda remake´i teemat võib muidugi veeretada ühest käest teise ja tugevama veendumusega isegi vastu vaielda, kuid seos kahe filmi vahel on olemas. Mingi Gillam´i jutt, et talle tuli see üllatusena, et kunagi samalaadse sci-fi sisuga ja isegi sarnast armastusliini õhustikku kandev film juba tehtud on ei tasuks tõsiselt võtta, ning Markerit tuleb eeskuju andmises väärikalt tunnistada.
Kaksteist ahvi on muidugi kõigil nähtud ja selle pärast võib ka La Jetée sisust rääkimata jätta, kuid mainima pean ikka filmi tehnikat. Tegemist on järjestikku koos stooriga kulgevate mustvalgete still fotodega millele räägib põhiliselt lugu peale kaadritagune hääl. Silm harjub vahelduvate fotodega peatselt ära ja kui lõpuks satub vahele paar sekundit kestev filmitud liikumine, hüppab süda alul ehmatusest suhu ja hiljem levib üle keha rahulolu tunne. See fiilingut lakke viiv lõik oli täpselt õiges kohas vaatajale desserdiks. Vapustav töö. Soovitan !
4 comments:
Kas selle kaadritaguse hääle tekstist on vajalik aru saada? Või võib selle lihtsalt taustavulinaks arvata?
Ausalt öeldes ei mäletagi enam, ammu sai vaadatud. Aga ma ei usu, et ma seda filmi teadlikusega vaatasin, pigem lihtsalt voolas mu meeltest läbi.
Mõte lihtsalt selles, et mul on kusagil see prantsuse keeles... st. ilma igasuguse tõlke ja subtiitriteta... ja siis mõtlesin, et kas kiusan Sind või vaatan prantsuse keeles ja püüan arendada oma olematut prantsuse keelt... eks film rõhub ju eelkõige visuaaliale...
Ega ei teagi öelda. Samas pole 28 minutit uuesti läbi vaadata ka probleem nii, et võin sulle laenata kui külla satud.
Post a Comment