Ostsin eile mandlitega kohupiimakoogi ja kihutades jattaga poest koju hüppas kook sõiduteed ületades rattakorvist välja. Enne kui jõudsin reageerida, et ratas teeäärde parkida ja kook maast üles korjata, sõitis auto otse minu õhtumaiustusest läbi nii, et hõrgutist pritsis kahte lehte. Oh boy kui pissed ma olin. Loomulikult enda peale, et korvi liiga kaupa täis ladusin ja normaalse inimese kombel teed ületades sadulast ei hüpanud ja vaikselt velo käekorval üle ei jalutanud. Aga viha jagus ka teiste vastu, alustades selle auto roolis istunud juhist ja lõpetades jalgrattakorv disaininud "geeniusega". Igaljuhul otsustasin kodus vaadata slasherit kus süütuid inimesi veristatakse, vaid selline karistus oleks mu meeli suutnud vaigistada. Bad Reputation polnud selline slasher nagu ootasin ja seda heas mõttes. Filmi esimesed 2/3 oli hardcore tõsine koolidraama kus minu arust päris asjalikult näidati koolikiusamise tekkepõhjuseid ja avaldumisvorme. Selline odavale sõltumatule horrorkinole omane kohatine puisus, tuhmid osatäitjad, reality TV laadne digikaamera pilt, kriipivalt sügav teema ja slasherlikkusele mitte surumine filmi alul kujundasidki sobivalt pilti kui indie noortefilmist, alles lõpus sisse tulev veristamine tuletas meelde mis sorti stooriga on tegu. Selle lõpukolmandiku oleks võinud lavastada natukene originaalsemalt, alastust ja graafilist vägivalda ohtramalt demonstreerides, kuid samas ohvrite arvu piirates. Nüüd jäi aga mulje, et draama ise oli rõvedam, šhokeerivam ja valusam kui hiljem slasher veristamine mis siis taas vastavalt oli tagasihoidlikum ja siivsam. Alul muljet avaldanud stoori muudeti jandiks. Siiski meeldis see film mulle rohkem kui paljud muud tööd žhanris, erines tavalistest slasheritest ikka piisavalt. 2,5/5
Loodan, et Ilmar Raagi "Klass" on sarnane koolikiusamist käsitlev film.
No comments:
Post a Comment