Lubatud objektiivse Jehoova tunnistajate elu kuvava filmi asemel pakuti aga tüüpilist südant läikima ajavat poliitiliselt korrektset HOLOCAUST´i dokumentaali mille sõnum oli hoopiski teine kui oodata võiks. Üllatavalt ei kujutanud ega jutustanud film mitte kümnetest tuhandetest Kolmanda Reich´i ajal tagakiusatud Jehoova tunnistajatest, ehk nn. piibliuurijaist, vaid keskendus hoopis ühele õudused läbi elanud juudile kes aastaid hiljem liitus usklike sektiga. Rõhk oli asetatud sellele, et Hitleri surmalaagrid olid nii jubedad, et juut isegi hülgas oma usu ja võttis vastu Jehoova tunnistajate pakutud lohutuse, ning idee peatselt saabuvast rahuriigist. See usuvahetamine toimus küll aastaid peale laargrist vabanemist ja lapse kasvatamist korraliku juuduist pereisana, kuid HOLOCAUST´i mõju ei tasu alahinnata, isegi kümmekond aastat hiljem mängist see võtmerolli mehe muutumises Jehoova tunnistajaks. Film pakkus vaid killukese informatsiooni Jehoova tunnistajatest läbi paari mustvalge dokumentaalkaadri, suurem osa ajast kulus haledalt ja läbinähtavalt teostatud sionismi propagandale ja HOLOCAUST´i teema eksploateerimisele. Ei ühtegi sõna usu varjukülgedest ega tõelisest algupärast ja masoonlikust suunast, vaid pidevalt usuvabadusele rõhuv väike ajupesu. 1/5
See foto annab sektist ka rohkem informatsiooni kui terve film kokku.
No comments:
Post a Comment