Equinox

Equinox - Alan Rudolph 1992

Tegu on ühe mu kunagise lemmikfilmiga ja nüüd, kümmekond aastat hiljem uuesti ülevaadatuna, oli lihtne ka mõista miks. Film peegeldas minu ja Kati suhteid ajast mil me veel koos ei elanud, kuid juba üksteisesse armunud olime. Matthew Modine Harry´na käitus täpselt minu moodi ja ka Lara Flynn Boyle´is märkasin ma sarnasust Katiga, meie suhe, selle tipud ja põhjad on kõik ilusasti siinses filmis sees. No kes vajab veel fotosid, kirju ja videolõike, kui suurmeister Alan Rudolph ise sinu armastusest filmi on vändanud. Olgu, jätan nüüd selle intiimse mälestusliku külje kõrvale ja võin öelda, et film oli ikka üllatavalt hea ja tõiesti täiesti põhjuseta suurema menuta jäänud. Teoses olid kõik kultusfilmile omased elemendid olemas - neurootiline veidrikust peategelane, külmaverelisest killerist peategelane ja maailma kõige veetlevam kannatav ebakindel armunud naine. Ümbritsev fiil oli müstiline, tegevus toimus justkui ulmelises udus kus kõik oli nagu peab aga mõned pisidetailid rikkusid häirivalt reaalsust. Ruumide toonid ja taustad olid tihti segadusse ajavalt malbed ja steriilsed, samas kui tänavad aga ultravägivaldsed, räpased ja kärarikkad. Samamoodi võis jagada ka kahte peategelast, ying ja yang mis teineteise võrdsed kuvandid, kuid vaid üks suutis lõpust teist enese arvelt täiendada, luua tervikliku inimese. Süda sees käsiks anda täis punktid, kuid võtan siiski ühe maha, jättes skoori mille kultulikku potensiaali omav film ka muidu välja teeniks. 4,5/5

Karjääri tegev maffiooso Freddy Ace.