Kui ungarlased otsustava teha ajaloolist filmi oma 1956-nda aasta revolutsioonist, siis suunduvad nad kõigepealt kirves õlal metsa. Kõige väetim jäätakse lõket valvama, kohvi keetma ja lugema raamatut "Kuidas lavastada patriootlikku filmi", ülejäänud sülgavad pihku, haaravad kirvevarrest ja kukuvad puid langetama. Kui paras virn palke koos, saetakse need ümbes meetri pikkusteks pakkudeks, heidetakse autokasti ja veetakse linna peaväljakule kus neid ükshaaval kõrvuti asetades terve väljak kaetakse. Siis ilmub välja isik kes tule ääras raamatut uuris, asetab kaamera üles ja filmib kogu maailma huvilistele kuidas ungari rahvas demonstreerides vabadust nõudis. Kui mõni puupakk kogemata ümber kukub või muidu paigast nihkub, saab sellest koheselt näitlemisoskust omav peaosatäitja, rontide ahjus põletamist aga filmis "lavastaja" kui kuuma armastust ja sütitavat kirge. Vahepael loobitakse puuhalud järve ja nii luuakse vee peal hulpivat puitu filmides legendaarne vesipalli matš Hungari ja Nõukogude meeskonna vahel Melbourn´i olümpiamängudel.
Arvatavasti siiani maailma kõige puisem film mida päästis vaid ülevaade ajaloos toimuvast. Kui keegi suud lahti poleks teinud oleks tulemus märgatavalt parem olnud. Nõme kangelanna aga sai rolli produtsendiga voodis müranise eest, arvatavasti toimis sama ka nõmeda kangelasega. Ainukesena sai oma rolliga hakkama Péter Haumann, kurja despootlikku siseministrit, onu Feri´t mängiv veterannäitleja. Seda filmi peaksid tuleviku lavastajad eeskujuks võtma kuidas ei tohi filmi teha, stsenaariumit kirjutada, dialooge välja mõelda ja näitlejaid palgata. Selle ajalugu läägelt pakkuva paatosliku junni kõrval tundub isegi Pearl Harbor hea soolase suutäiena. 1/5
Pakud on kohtadele asetadud. Tähelepanu, kaamera ja action...
2 comments:
tähendab too tsikk on andrew vajna pruta ja pidi mängima igas vajna filmis. meespeaosas on sandor csanyi, kes on ungari hetkel kõige staarim näitleja ja ilma temata pole mõtet üldse filmi tehagi. veepall on ungaris kultuslikus seisuses, nagu meil korvpall. filmi reliisiti 56. aasta ülestõusu juubeliks ja nagu selliste asjadega ikka, siis peab seal olema palju paatost ja filmikunsti vähem. ma ise pole veel näinud, aga vähemasti mõnest katkendist nagu paistaks, et tibladele antakse seal kõvasti tuld.
Seda pruta lugu vaatasime ja naersime Opsiga ka, läbi voodi täheks teema. He he. Venkud said ka tuld aga kõik muu oli väga hale ja rikkus ka lahingustseenide mulje.
Post a Comment