Iron Monkey

Siu nin Wong Fei Hung ji: Tit Ma Lau - Woo-ping Yuen 1993

Mäletan, et aastaid tagasi kui ise vaatasin silmad pisarais korea hardcore masendavaid draamasid, siis oli filmifoorumites üks teine eestlane kes tihti viitas sellele filmile kui ühele paremale aasia kinokunsti pärlile. Kuna sõbral oli film olemas ning pidime sed koos vaatama, siis ei pööranud teosele suurt tähelepanu, küll kunagi jõuab. Paar nädalat tagasi aga avastasin, et aastad on kulgenud, kuid filmivaatamisest koos sõbraga pole midagi välja tulnud, alati on mõni teine kinolugu masinasse lükatud ning vaime Raudne Ahv on jäänud täitsa unarusse. Parandasin siis ise vea ja otsus oli hea.

Iron Monkey segab kokku suure hulga elemente kõigist teistest kung-fu ja lisab sinna samuti märgatava koguse wuxia filmidest pärit nippe nii, et alul vaadates tundus hea, kuid justkui liiga tavaline. Samas aga hakkasin vaatama suuremas plaanis ja tuleb Woo-ping Yuen´ile au anda, sest kuigi näpates momente teistest kinolugudest, teeb ta seda nii hästi, et ega paremini suudaks. Kui sa tutvud esmakordselt sedalaadi kinoga võib Iron Monkey olla ük parimaid tutvustajaid, sest siin on lai valik väga häid võitlustseene, korralik topskihuumor, õrn romantiline liin, sümpaatsed kõrvaltegelased  ja hästi punutud lugu. Minu jaoks jäi kohati puudu veelgi avaramast fantaasiamöllust, märkasin kasutamata momente mis detailidena oleksid kindlasti filmi väärtust tõstnud, kuid kõhu sai igal juhul täis. Lisab žanrisse tagasihoidlikult, kuid tutvustab suurepäraselt. 4/5

Kaks vaenlast ja samas ka sõpra.