Night of the Living Jews

Night of the Living Jews - Oliver Noble 2008

Ega ma sellest noore juudi rahvusest tudengi poolt vändatud filmist suurt midagi peale haleda koomika ei oodanud. Arvasin, et kui nimi juba nii vägev on pandud, siis ei pruugi teos ise midagi erilist pakkuda, vaid laseb lihtsalt pealkirja ära kasutades peenikeselt villast. Eksploiteerimisvõimalusi ju jaguks kui kokku panna ortodoksed hassiidid ja klassikaline zombiefilm, ega suurt midagi muud pole teha vajagi, friigid jookseb niigi kinno. Kuna lavastaja ise veel ka kongusninade kambas, siis ei saa õigluse eest seisvad organisatsoonid ka kusagilt kinni haarata ning verejanuliste juudizombiede tõttu rassismi, natsismi ja antisemitismi süüdistusi loopima hakata. Kuri natsidoktor oli lisanud hassiitide kogukonna pühitsetud toidusse kemikaale ning kogu Jahvet kummardav kogudus muutus seepeale verd ihkavateks elavlaipadeks ning asus kibutsi kõrval asuvas talumajas elavat kristlasteperekonda kimbutama. Viimastega oleks peagi amen olnud kui appi poleks tõtanud juutide hulgas üles kasvanud kangelane kes täpselt teadis kuidas nende "võõrapäraste olenditega" võidelda tuleb.Rõõmuks avastasin, et kuigi juudide suunas tehtud pila polnud just kõige teravama torkega, vaid lihtsalt mõningaid märke ( bar mitzvah, viiuldaja katusel, kosher ) parodeeriv, siis ülejäänud film pakkus korralikku horrorkomöödiat mõningate üpriski naljakas-tobedate momentidega. Boonuste hulgas pornosarja "Bangbus" paroodia - lühike, terav ja lööv. Kena tudengifilm mida poleks häbi ühelegi professorile koolitööks pakkuda. Seekord lisan ka torrenti. 4/5

Kõige tõhusam relv juudizombiede vastu oli juustuburger mis lausa surmavalt mitte-kosher.

LolliLove

LolliLove - Jenna Fischer 2004

Mockumentary tegemise kogu point on selles, et film peab välja nägema justkui dokumentaalfilm, on siis tegelikuks žanriks draama, õudusfilm või komöödia, nagu 99-l juhul sajast. No käesolev Troma poolt poputatud film polnud dokumentaalfilmi moodi kohe kuidagi, vaid peategelaste minevikus ülesvõetud fotod ja koduvideod mõjusid realistlike ning usutavatena. Filmi lõpupoole sammus veel preestrit mängiv Lloyd Kaufman ekraanile ning peale seda oleks pidanud ka kõige tahkemale puupeale selge olema, et tegu on lavastusliku tükiga. Ei olnud naljakas. 1/5

Lavastaja ning peaosatäitjana oli TV staar ning part-time sex iidol Jenna Fischer.

The Sugarcubes - The DVD

1 Birthday (Icelandic) (3:56)
Director - Fridrik Thor Fridriksson / Sugarcubes
2 Cold Sweat (3:25)
Director - Oskar Jonasson / Sugarcubes
3 Deus (4:10)
Director - Oskar Jonasson / Myndbandagerd Reykjavikur
4 Motorcrash (2:27)
Director - Oskar Jonasson / Frost Film
5 Luftgitar (3:28)
Director - Sugarcubes
6 Regina (4:05)
Director - Oskar Jonasson & Thorgeir Gunnarsson
7 Planet (3:27)
Director - Oskar Jonasson
8 Eat The Menu (3:48)
Director - Thorgeir Gunnarsson / Hyja Bio
9 Birthday (4:37)
Director - Kristin Johannesdottir / Saga FilmsExtras:

10 Hit (3:55)
Director - Pedro Romhanyi
11 Walkabout (3:47)
Director - Pedro Romhanyi
12 Vitamin (3:12)
Director - Sugarcubes

Björk on mulle soolokarjääri tehes alati kunstilis-elitaristliku, elukauge ja hingetu külma mulje jätnud ning tema muusika on tundunud pigem muusika enese pärast tehtud olevat kui head tuju või tsilli fiili tooma loodud. The Sugarcubes oli aga hoopis teine tera - elav, särasilmne ja otsast-otsani mängulusti täis. Indiepop mis rokib, pungib ja fungib. Motorcrash on konkreetselt selle nädala hit. Taasavastatud hit.

Noor Björk oli täitsa muska.

Fist of Legend

Jing wu ying xiong - Gordon Chan 1994

Dragon Dynasti sari teeb head tööd tuues vaatajateni Hongkongi martial arts filmide paremiku, ka käesolev Fist of Legend oli kenasti sarjas endale sobiliku koha leidnud. Gordon Chan´i kerge ajaloolise taustaga kung-fu filmi võis igati õnnestunuks lugeda, kuigi mees pole otseselt selle žanri filmidele spetsialiseerunud, vaid pigem nokitseb klassikalise HK actioni kallal. Lugu oli traditsioonilise ülesehitusega, peosatäitja Jet Li karismaatilisel tasemel nagu alati ning võitluskoreograafia kenasti kokkumängitud. Päris rahule ma aga ei jäänud lõpuvõitlusega kuna see madistamine oli liiga žabloonlik, kestis pea igaviku ning kogu filmi võitlusstseenidele midagi uut ei lisanud. Tänu sellele jäi teose tipphetkeks eelviimane jõukatsumine Chen Zhen´i ja jaapani meistri Funakoshi vahel mis oma mängulisuses ja pingevabas jõukatsumisõhkkonnas oli meeletult ilus. Vana mees kes rusikalöökide läbi filosofeeris ning õpetas endast nooremat, huumor ja sportlastevaheline teineteisemõismine, kamraadlus võitlustandril. Hea film. 3,5/5

Jet Set Radio Li.

Divx ja avi formaadid endiselt populaarsed

Tundub, et arvuti vahendusel filmide vaatamine on jätkuvalt populaarne, sest minu viimasele küsitlusele vastanutest ( võimalus oli anda hääl mitmele valikvariandile ) enamus, ehk 47 seitsmekümneüheksast vastanust, kasutab just seda võimalust. DVD-lt on järgmisena 27 häälega ning siis tuleb silverscreen 13-ne valik-klikiga, televisiooni vahendusel 9 ja pikksilmaga naabrermajas elavate kodanike telekast vaatab filme 8 vastanutest. Seda viimast võimalust olen kord ma isegi proovinud vaadates vastasmaja naabrite telekast episoodi Tuvikesi. Kuigi pilt oli selge ja subtiiter loetav, jäi pikem telekavaatamine ära, sest ilma statiivita väsis pikksilma hoidev käsi liialt ning kippus häirivalt värisema.Ise vaatan enamuses DVD-delt mis hangitud rootsi moodi, sekka ka retaile ning tundmatu pole mulle ka madalama kvaliteediga infokandjad. Just viimaste populaarsus on viimasel ajal mu silmis väheke isegi kasvanud, sest puudub ju mõte otsida DVD-d kus puuduvad subtiitrid ja väärt lisad vaid filmi pärast kui seda sama filmi võid vaadata ka 700 megabaidise avi formaadis mis tuleb netist poole tunniga koju kätte. Isegi sellisel juhul ei vaata ma aga arvutist, vaid põletan filmi RW-le ning lükkan standalone´i. Samas on aga selgelt näha, et tulevik liigub online film rentalite ( Netflix, Usenet, Tsutaya Discas, Zip.ca ...) suunas, kiiruste kasvades muutub järjest reaalsemaks idee, et haarad sobiva filmi lihtsalt netivideoteegist. Kui veel saabuv lama rahakotti augu sööb ja kena DVD-box´i lihtsalt enam osta ei raatsi või vabastad end lihtsalt vaimse üleolekuga ebavajaliku materiaalse pahna kollektsioneerimisest, siis on netist haaratav õhtufilm parim võimalus. Tänan teid hääletamast!

59,4% mu blogi lugejatest eelistab süüa keedetud divx-eid ning konserv-avisid.

Storyville : When Borat Came To Town

When Borat Came To Town - Mercedes Stalenhoef 2008

Vähemalt ühes kohas maamunal on Sacha Baron Cohen´i esitatud Borat kõige vihatum tegelane. Väikeses Rumeenia mustlaskülas nimega Glod filmiti need niinimetatud Kasahstani kaadrid kus Borat tutvustab oma 46 aastast ema, tulehargist kaasat, naabrimehest keevitajat kes hobikorras teeb küla abordid ning oma õde, auhinnatud kasahstani prostituuti. Kohalikele maksti 4 dollarit näopeale ja öeldi, et vändatakse dokumentaalfilmi, kõik laabus ja sujus. Kui komöödia ekraanidele lasti, said külaelanikud aru millises rollis nad filmis tegelikult olid ning heameel asendus solvumise ning vihaga. Peagi ilmus välja libekeelne juudi jurist kes ajas suust illujuttu ning võrdles oma rahva HOLOCAUST´i kannatusi vaeste mustlaste olukorraga keda julmalt ära kasutati. Oimetuks meelitatud külavanemad otsustasid juudi mesisuu abil Borat´i, ehk siis 20th Century Fox´i kohtusse kaevata. Oodata oli miljoneid. Dokumentaalfilm jälgib aasta aega küla elu kus peale ristikäigu Hollywood´i vastu, näidatakse ka külavanema tütre armuelu ning tutvustatakse kohalikku mentaliteeti. Tegu oli kohati nagu Borat´i järjelooga, sest isegi võttegrupi poolt sättimata jätsid külaelanikud endast kentsakalt koomilise mulje. Töötus, alkoholism, vaesus, harimatus ja kuum mustlasveri - minu jaoks oli lõbu laialt. Lõpupoole tulid sisse ka tumedamad toonid mis tingitud kohaliku ühiskonna kitsarinnalisusest ja kadedusest edukate naabrite suhtes. lLõbusana alanud dokumentaalfilm lõppes päris tugevas dramaatilises haardes. 4/5

Õhtu kohalikus kõrtsis tüüpiliste kasahhidega.

WALL-E

WALL·E - Andrew Stanton 2008

Oli tõesti hea animatsioon, kuid lõplikult rahule ma loomulikult ei jäänud. Ma mitte kuidagi ei suutnud kannatada neid põrsataolisi animeeritud inimesi, sest need olendid muutsid kogu high-tech täppistehnilise robotanimatsiooni naeruväärselt lapsemeelseks ja kerglaseks ming tõid sisse nii stoori kui audioga seotud apsakaid. Enne inimeste mängutulekut oli tegu väga nauditava filmiga mille südamlik nunnulikkus ja fantastiliselt ilus välimus jätsid sümpaatse mulje, eriti veel kõik kosmoselaevas toimuv mis oma tehnilises vormis meenutas mõnda Chris Cunningham´i videot, näiteks seda Björk´i oma. Kogu see robotite ja masinate animeeritud olemus oleks kvaliteedis sobinud ükskõik millise hea sci-fi filmi taustaks, kohati nägi kosmoselave sisemus ikka väga kena välja ning kogu masinhooldus oli päris kenasti välja mõeldud. Aga need inimesed, oehh! Oleks siis võinud ehtsad näitlejad animatsiooni taustale võtta, kindel, et tulemus oleks palju korralikum välja tulnud. 3,5/5

Buy-n-Large´i reklaamid.

The Loner - Alone

Wi-ton-i - Park Jae-Sik 2008

High Steel - Charpentier du ciel

High Steel - Don Owen 1965

Antti Tuuri on kirjutanud väga hea raamatu pilvelõhkujate ehitamisest eelmise sajandi alguse New York´is. Tegu pole küll käsiraamatu laadse teosega kus üksipulgi seletatakse kõiki tööprotsesse ja valmimisetappe, kuid läbi soome immigrandi silmade saab lugeja enam-vähem sotti kuidas üks taevakraapija püsti pandi. Sama on ka käesoleva lühidokumentaaliga mis kerge ülevaatena näitab üht päeva pilvepiiril kus mohikaani päritolu indiaanlane teeb eluohtlikku tööd pannes kokku kõrghoone teraskarkassi täpselt samamoodi kui seda tehti pool sajandit varem. Vahele lõike kanada indiaanlase argipäevast ning lühitutvustust 1907 aastal toimunud tööõnnetusest kus kokkuvarisenud ehitusjärgus Quebec´i sild viis enesega jõesügavusse 75 mohikaani hõimu liiget. Kena väike dokumentaalfilm. 3,5/5

The End of Suburbia

The End of Suburbia: Oil Depletion and the Collapse of the American Dream - Gregory Greene 2004

Enam-vähem teadsin millest juttu tegema hakatakse ja midagi uut kuulda ei lootnud, kuid kuna kolm aastat tagasi sai filmi väheke aega ihaletud, siis nüüd kättesattununa ei lasknud ma sel mööda minna, vaid vaatasin justkui vana võlga kustutades ära. Oli muidugi juttu sellest mida ootasin, ehk oil-peak teooriast ja kütusekriisist mis lööb Ühendriikides esimese matsu linnalähedaste elamurajoonide asukatele kes harjunud igat oma "sammu" autoroolis tegema, kuid leidus ka hulgaliselt muud informatsiooni millest mõne puhul oli seos kütusekriisiga minimaalne. Nautisin näiteks teavet suburbia kui elukeskonna tekkest, selle arengust ning tulevikuväljavaadetest. Samuti tundus huvitav nn. uus-urban arhitektuur ning jalakäiasõbralik linnakujundus, ning hetkel tulevikulootusi andvate alternatiivkütuste mõtetuse üle kurjustamine ja nende ebaotstarbekuse paljastamine oli lausa põnev. Meie peres autot ei ole ja kesklinna elanikene me seda ka otseselt ei vaja. Põhimõtteliselt asub kõik minu kodust kümneminutilise jalutusteekonna kaugusel, nii supermarket, Tallinna linna keskpunkt, töökoht, säästumarket, odav kino ja Balti Jaama pirukaputka. Intervjueeritavate tulevikuvisioonid ei kannustagi autot muretsema, kütus enam odavamaks ei lähe ning see, et hinnad vaikselt kerkivad on veel helge hinnang toimuvale. Hea dokfilm, mitmeti inforohkem kui alul paistis. 4/5

Mees kes tulevikkupilti maalides musta värviga kokku ei hoidnud.

Skhizein - In August - Hot Dog

Skhizein - Jérémy Clapin 2008
En Augosto - Andrés Barrientos, Carlos Andrés Reyes 2008
Hot Dog - Bill Plympton 2008

Mul on tunne, et Heilika Võsu kohe kiusu pärast sätib oma Animated Dreamsi festivali vastavalt minu kõige karmimale töögraafikule. Juba teist aastat on mul olnud ajaliselt võimalik külastada ainult võistlusprogrammi teist valikkava, kuigi meel oleks teinud käia veel kolmel-neljal kinoõhtul.Oh well, oleme siis õnnelikud sellegi üle, kuigi ega sel aastal teist võistlusprogrammi vaatamas käies õnnelik olla ei saanud just millegi üle, sest seda mida pakuti oli veits liiga vähe. Üheksast animatsioonist tasub märkimist vaid kaks. Jérémy Clapin´ini Skhizein lõi väga hea pildi vaimselt haige inimese peas toimuvast, nii realistlikku, et vaatajagi veetakse sinna skisofreenilisse kujutelma kaasa ning pinda jalge alt ja sidet tõelisusega on kerge kaotada. Suurepärane töö tõsiselt teemal mis loodud aga kergemas koomilises vormis. Kena detailitäpsust austav mõtlemapaneva sisuga animatsioon. Kolumbialaste Andrés Barrientos´e ja Carlos Andrés Reyes´i töö oli tumedatel radadel liikuv, painava tulevikuvisiooniga mis segatud minevikunostalgiaga, ennustatud hukk mida võib pidada nii isiku individuaalseks lõpuks kui ka fantaasiarikkamaks kõikehaaravaks hävinguks. Sügavalt sajanditetagant kerkiv müstiline jõud, võimsus ja vääramatu ettemääratus. Välimuse kohta võib öelda, et nägi välja nagu animeeritud koomiks, selline kvaliteetne sci-fi graphic novel kus väga tagasihoidlikult ning maitsekalt oli kasutatud arvutigraafikat. Eelmisel aastal käisin täpselt samal võistlusprogrammi seansil, samuti neljapäevasel päeval ja samuti kell kuus õhtul. Seekord pani imestama vaatajaskonna vähesus võrreldes aastatagusega, puupüsti saali asemel oli pooltühi saal. Õnneks olid sel aastal jäänud tulemata kõik noored ja ülemeelikud ning aastatelt vanem vaatajaskond just ei lõõritanud naerda kogu pooleteistunnise seansi jooksul. Küll aga pani mind imestama, et Bill Plympton´i lapsiku slapsticki ajal oli kuulda naerupurtsatusi ning mida hiljem saatis kõige kõvem aplaus. No ma ei tea, kas tõesti elab eestlane sellises huumorinäljas, et Animaniacs´i episoodiga võrdväärne multikas kõigil tuju heaks teeb? Minu arust hoopis kurb, et animaator sajanditagust koomikat paberile paneb, lisades modernsema märgina vaid mõne tissinibu. Nõrk! 4,5/5

Koomiksilik In August.

The Clash - Revolution Rock

1. Complete Control
2. I Fought The Law (London Lyceum '79)
3. Police & Thieves (Munich '77)
4. What's My Name (Manchester Elizabethan Suite '77) - previously unreleased
5. Capitol Radio One (Manchester Elizabethan Suite '77) - previously unreleased
6. White Riot
7. I'm So Bored With The U.S.A (Manchester Apollo '78) - previously unreleased
8. London's Burning (London Victoria Park '78)
9. 1977
10. (White Man) In Hammersmith Palais (Glasgow Apollo '78)
11. Tommy Gun
12. Safe European Home (London Music Machine '78)
13. London Calling (Bonds International Casino '81)
14. Clampdown (Lewisham Odeon '80)
15. The Guns Of Brixton (Fridays '80) - previously unreleased
16. Train In Vain (Lewisham Odeon '80)
17. This Is Radio Clash (Tomorrow Show With Tom Snyder '81) - previously unreleased
18. The Magnificent Seven (Tomorrow Show With Tom Snyder '81) - previously unreleased
19. Brand New Cadillac (Tokyo Sun Plaza Hall '82) - previously unreleased
20. Should I Stay Or Should I Go (Shea Stadium '82)
21. Know Your Rights (US Festival '83) - previously unreleased
22. Career Opportunities (Shea Stadium '82)

Vaatasin ainult nende avaldamata lugude pärast mis pärit kaheksakümnendaist ning kisuvad reggea rütmi poole. Muidu on mul Clash´ist üledoos ja juba viisteist aastat ei ole üle 2-3 loo järjest sellelt bändilt kuulanud. Eks sai muidugi seekordki peatükkide kaupa hüpatud.

Tropic Thunder

Tropic Thunder - Ben Stiller 2008

Unustage ära Denzel Washington, Morgan Freeman, Yaphet Kotto, Sidney Poitier ja Jamie Foxx ning ärge palun Will Smith´i peale üldse mõelgegi, sest maailma parim mustanahaline näitleja on Robert Downey Jr.. Jah, lugesite õieti. Mees oli võlts-neegri rollis funky´im kui kogu Jacksonite perekond kokku, kuumem kui Tyra Banks 10 aastat tagasi ning coolim kui revolvrit hoidev Richard Roundtree. Mees oli raud, tuli ja püssirohi. Suurepärane rollisooritus! Ausõna, mulle tundub, et kokaiin, heroiin, alkohol ja kallid odavad naised on mõnele mehele ikka tõeliselt hästi mõjunud ning pigem annet kõvasti juurde andnud kui tuimemaks rookinud. Kahjuks aga oli filmi võetud ka mees kellele kõik see vastupidi on mõjunud. Kui Jack Black oli Saving Silverman´is väga hea ja Orange County´s veel arvestatav koomiline näitleja, siis temast on Hollywood´i valge tolmuga segatud tähesära teinud suvalise paksu veiderdaja kelle nägemisestki piisab, et tuju terveks päevaks rikutud on. Mehele lihtsalt enam ei sobi komöödiafilmid ja tõestuseks võib tuua Margot at the Wedding´u kus ta tõsisesemas rollis väga sümpaatne oli. Film oli vaadatav. Film oli väga hea oma Hollywoodi pilavates naljades, näiteoskuste parodeerimises ja rahamasina kriitikas, kuid stoori poolest taas üks tavaline naljajunn. Need pooltosinat sõjafilmide parodeerimist ei suutnud kuidagi kanda kogu stoori nõrkust ja eriti veel viimast pooltundi kus sõna otseses mõttes midagi ei tehtud, ei vaimukat nalja ( kui nüüd see Marlon Brando parodeerimine Apocalypse Now´st välja arvata ) ega head põnevust. Ben Stiller tegi geniaalseid huumorilükkeid filmitööstuse suunas aga samas ka meeletult labast tööd muus koomikas ning kui miinused ja plussid nüüd kokku lüüa, jääb teos keskmisele tasemele. 2,5/5

100% Robert Downey Jr. triumfiks käesolevat filmi ka pidada ei saa, sest väikese osa haaras enesele Tom Cruise.

Tokyo Babylon

Tokyo Babylon - Kôichi Chigira 1992

Tokyo Babylon kuulus esimeste animete hulka mida ma vaatasin ja ausalt öeldes juba siis jättis piisavalt niru mulje, et videokassetile mitte ümberlindistama hakata. No ega see 45 minutit nüüd tükki poleks võtnud ja mõne kassetti lõppu oleks ikka mahtunud, kuid ei pidanud vajalikuks siis oma kogus seda tööd hoida. Küll aga lõi uudishimu 15 aastat hiljem taas välja ning otsisin selle noorpõlveanime testkordseks vaatamiseks välja. Nüüdseks oli asjast jäänud juba hägune mälestus ja seetõttu tundus põnev taastutvust looma hakata lootes, et nüüd animeteadlikumana võin selles peidetud väärtuseid leida. Kuigi anime kohapealt jäi mu arvamus aastategasuse muljega samaks, siis paar üllatust siiski leidus. Nimelt selgus, et DVD peal on veel teinegi Tokyo Babylon´i OVA millest mul varem aimugi ei olnud ning mis oma vaikse sisuga esimesest osast hulga parem oli. Kui tutvustavas loos käib jutuvada sekka üks vaimuvaene maagiaduell, siis jätkuosa pakkus hoopis põnevamat krimilugu sarimõrvarist ning tema otsimisest parapsühholoogilisi võimeid omavate isikute abil ja milles maagia osakaal jäi sobilikult napiks. Veider hetk oli aga OVA-des ajuti esile suruv gay-teema mis oma haiglases ahistavas intensiivsus oli lausa jälk, kuigi anime ega manga joonistajad ( CLAMP ) polnud seda kindlasti nii mõelnud. Animes toimus androgüünse noormehe otsene seksuaalne ahistamine vanema ja targema sõbra poolt mida kuidagi ei saaks pidada viisakaks või tagasihoidlikuks lähenemiseks oma kallimale, vaid pigem vastuarmastuse nõudmiseks. Väga freaky lüke muidu nii nunnulikus maagia-animes. 2/5

Piinlik cosplay.